Autor: Aira Tammemäe • 17. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõigi pöördumiste puhul esinevad alljärgnevad asjaolud, mida võib pidada ohu märgiks:

- müüdava toote hind on turuhinnaga võrreldes ebamõistlikult madal;

- müüja lubab täielikku rahatagastust 10–14 päeva jooksul, kui tarbija saadab kauba tagasi;

- müüja lubab tasuda transpordiga kaasnevad kulud;

- tootega kaasneb ilus müügijutt, müüja nõustub kõigi tingimustega ja igale kliendi küsimusele on olemas sobiv vastus;

- müüja on väidetavalt heal järjel ja usaldusväärset ametit pidav isik;

- müüja on sageli välismaalane, asub teises riigis ning suhtleb tarbijaga inglise keeles.

Eranditult palub müüja raha üle kanda Western Unioni kaudu. Western Union on eraisikutevaheline raha ülekandesüsteem, mida ei soovitata kasutada kaupade ostu-müügi puhul. Seda peaks kasutama pigem sugulaste- või sõpradevahelisteks rahaülekanneteks.

Pärast vajaliku summa ülekandmist leiab müüja paraku põhjusi nõuda lisaraha. Näiteks väidab müüja, et juurde on vaja maksta tollimaksu või et transpordikulud on ootamatult suurenenud. Keeldumise korral hakatakse tarbijat ähvardama politseisse pöördumisega või saadetakse tarbijale e-kiri meiliaadressilt, mis sarnaneb oluliselt USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) omaga.

Tarbijakaitseamet soovitusel peksid tarbijad lisaks ostu-müügikeskkondades tegutsevatele kahtlastele müüjatele tähelepanu pöörama ka ostjatele, sest tarbijakaitseametile teadaolevalt kasutatakse sarnast skeemi ka ostjat teeseldes. Seetõttu tuleb selliste müügivõtete või ostusoovide osas olla väga skeptiline ning hoolikalt jälgida, kellelt ja millistel tingimustel hakatakse toodet ostma või kellele müüma.

"Kui teises riigis asuva müüjaga tekkinud vaidluste lahendamiseks on tarbijakaitseameti juurde loodud spetsiaalne Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, siis toimepandud pettuste korral ei ole ametil ega  nõustamiskeskusel paraku võimalik tarbijaid aidata. Internetikelmuse või muu pettuse ohvriks langenutel tuleks juhtunust teavitada politseid," soovitab Tarbijakatiseamet oma pressiteates.