20. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mühls tunnistab suhtekorraldusajakirjas Kaja ilmunud persooniloos, et Facebook, Twitter jms on andnud uue dimensiooni ja seda võib võtta kui positiivset nihet. “Sotsiaalmeedia jms on tugev trump eelkõige turunduskommunikatsioonis. Siiski ei ole ma päri kogu selle haibiga infotehnoloogia suunal. Arvan endiselt, et suhtlemise ja nõustamise pool on ikkagi väga-väga vajalik. See, et räägime Skype’i teel, ei asenda inimlikku otsesuhtlust: pilku, kehakeelt, seda, mida inimene tegelikult tahab või mõtleb. Teatud jutud saab küll ära rääkida, aga sa ei lähe sügavuti.”

Teine oluline areng, mille Mühlsi hinnangul on toonud eelkõige sotsiaalmeedia, on anonüümsus, millel on rohkem puudusi kui voorusi. “See on tõsine väljakutse suhtekorraldajale, samal ajal ka võimalus, sest tõsised inimesed hindavad privaatust ja selle austamist üha kõrgemalt. Võiks ütelda, et Face on tähtsam kui Facebook.”

Samuti arvab Mühls, et noored suhtekorraldajad peaksid töötama ka avalikus sektoris, sest seal näeb asju tervikpildis, mitte ainult ühe firma keskselt. “Samal ajal õpetab avalik sektor raha kulutama, et “eelarvet täita”, erasektor aga raha teenima.”

Loe intervjuud Peep Mühlsiga edasi ajakirja Kaja värskest numbrist. Tellijad saavad ajakirja lugeda ka veebis: http://kaja.aripaev.ee

Autor: Rivo Sarapik, Kaire Uusen