21. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle tulemusena väheneks tuntavalt soovimatu e-reklaami hulk, paraneks teenuse üldine kvaliteet ja e-reklaami väärtuspakkumine muutuks oluliselt sisukamaks. Riigikassasse koguneks lisatulu mõnikümmend kuni mõnisada tuhat eurot aastas.

Maksustamisele ei kuulu ettevõtted, kelle andmebaasidega on inimesed ise vabal tahtel liitunud. Maksukohustus lasuks kõigil neil, kes edastavad internetiruumi mis tahes keelset soovimatut e-reklaami.

Sealjuures ei ole tähtis, kas e-reklaam saadetakse Eesti või välismaises serveris registreeritud domeenilt. Soovimatu e-reklaami maksustamise aluseks oleks väljasaadetavad e-kirjad, mille hulga peab deklareerima ja mille eest tuleb reklaamimaks tasuda enne kampaania algust. Kui seda ei tehta, võib soovimatu reklaami saaja esitada kaebuse, mille alusel rakendub trahvimäär deklareerimata jätmise eest.

Trahvimäär kujuneks selliselt, et deklareeritud e-reklaamimaks on 0,05 eurot ühe e-kirja eest, aga deklareerimata e-kirja eest tuleb maksta 0,5 eurot. Reklaamimaksu eirajate domeenid ja IP-aadressi kasutus Eesti internetiruumis blokeeritakse maksukohustuse täitmiseni. Maksukogujaks ehk kontrollorganiks võiks määrata Eesti Interneti Sihtasutuse.

Autor: Vilja Kiisler, Siim Kaevats