Autor: Ave Lepik • 13. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Täpsemaid detaile pole majanduskasvu kohta teada, kuid siiani teada olevatest komponentidest oli majanduse suurimatel veduritel – tööstusel ja jaekaubandusel – üsna tagasihoidlik aasta algus," ütles Arumäe. "Sellele vaatamata olid need suurimad panustajad majanduskasvu. Ülejäänud sektorid pidid seega olema suhteliselt nõrgad. Nagu nad veel eelmises kvartalis olid oodatust tugevamad. Lisaks, sarnaselt eelmisele kvartalile, tõusis suurimaks veduriks info ja side valdkond, mis on üsna ebatraditsiooniline."

Saastekvootide raha lõppemise mõju majanduskasvule paistab olevat suurem kui arvatud, märkis Arumäe. "Täpset ehituse kasvu pole avalikustatud, kuid kui aasta tagasi andis ehitus majanduskasvust ligi poole, siis nüüdne majanduskasv on kokku väiksem kui see enne ilma ehitussektorita oli. Avaliku sektori investeeringutest enam kuigipalju täiendavat negatiivset mõju järgnevates kvartalites ei ootaks," rääkis Arumäe.

"Aktsiisimaksude tõttu oli neljanda kvartali majanduskasv kõrgem ning esimese kvartali oma madalam kui see muidu oleks olnud ning selle mõju oli neljandas kvartalis tervelt 1,2 protsendipunkti. Selle arvelt võib teises kvartalis veidi kõrgemat kasvu oodata. Jätkuvalt ootaks teises kvartalis ka tarbimise kasvu veidi kiirenemist," prognoosis Arumäe.