2. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nortali Lähis-Ida piirkonna juhi Peeter Smitti sõnul tuleb araablaste juurde minna konkreetse toote-teenusega, eestlased on aga harjunud tegema kõike. "Kui tahad seal kõike teha, siis pead arvestada, et kohapeal on vähemalt sada sarnast firmat Indiast, kes on sinust kõvasti suuremad," selgitas ta. Eesti ettevõtjal ei ole piisavalt tööjõu ressurssi, et nendega konkureerida, lisas Smitt.

Kui Nortal viis aastat tagasi Lähis-Itta turgu uurima läks, said piirkonna sisemised suhted ja potentsiaalsed valdkonnad kiiresti selgeks. "Leidsime, et asjad, mida võiks müüa, on seotud kas e-riigiga või riigirahanduse ja selle optimiseerimisega, lisaks ehk tervishoiuga seotud lahendustega," ütles Smitt.

Esimese projekti sa Nortal Kataris, tehes riigi siseministeeriumile reisidokumentide väljastamise- ja halduse süsteemi. "Esialgu hindasime, et projektiga läheb 4-6 kuud aega," kirjeldas Smitt, ent asi valmis 2,5 aastat hiljem.

Katari riigiportaali arendust alustasid Singapuri ettevõtjad, Nortal võttis asja üle. "Paraku on Singapuriga nii, et müüvad nad end hästi, teostus jätab paremat soovida," selgitas Smitt.

Omaanis alustas Nortal samuti riigiportaali parandustöödega. Olemasolev lahendus ei toiminud hästi ja valitsus palkas Nortali seda parandama. "Sellega oli täpselt sama lugu: singapurlased tegid portaali nii, et selle toimimiseks oli vaja suurt meeskonda," selgitas Nortali Lähis-Ida piirkonna juht. "Lisaks teistelt probleemidele oli see ka väga kulukas," lisas Smitt.

Ka hindude alustatud Omaani äriregistri portaali teostuse viis lõpuni Nortal. Esialgse teostaja ja Omaani valitsuse suhted läksid halvaks. "Õnnestus olukord ära kasutada, võtsime projekti üle ja viisime lõpuni," rääkis Smitt.

Praegu käivatest ja tulevastest projektidest ei tohtinud Smitt infot jagada.

Samas soovitas ta välisturgudele minnes teha eestlastel rohkem koostööd. "Kui pink on niigi lühike ja pingi peal käib veel võimuvõitlus, siis läheb keeruliseks ja kaugele ei jõua," leidis Smitt. Ta soovitas eeskuju võtta Singapuri ärimeestelt. "Neil on väga selgelt kokku lepitud, kes, mida ja kuidas müüb araablastele," ütles Smitt. "Ma pole kordagi näinud, et nad omavahel konkureeriksid," lisas ta.

Õppetunde ja kogemusi ärist Araabia maades loe esmaspäevasest Äripäevast.

Autor: Indrek Kald, Inga Jakobson