Autor: Rainer Saad • 29. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näiteks on Skype’i loojad Niklas Zennström ja Janus Friis kaevanud ettevõtte mitu korda kohtusse. 2005. aastal ostis Skype’i 2,5 miljardi dollariga internetioksjonifirma eBay, mis ei suutnud luua sünergiat Skype’i ja oma onlain-võrgustiku vahel ning mõnede vaatlejate ja endiste töötajate sõnul magas Skype esimesel kümnel aastal maha mitmeid võimalusi, kirjutas Financial Times.

„Mõnes mõttes on Skype omaenda edu ohver,“ ütles Skype’i esimene töötaja Taavet Hinrikus. „See lõpetas uuendamise. Viimane tähendusrikas uuendus Skype’i poolt oli 2005. aastal loodud videokõned.“

Vaatamata sellele jätkab Skype kasvamist. Uuringufirma Telegeography andmetel kasvas eelmisel aastal Skype’i kõnede hulk kaks korda rohkem kui ühelgi teisel telekomifirmal. Eriline mõju on olnud rahvusvahelistel kõnedel, kuna iga kolmas rahvusvaheline kõne tehakse Skype’iga. Aga edu oleks võinud olla veel suurem.

2005, üks aasta enne Twitteri esile kerkimist, võimaldas Skype oma kasutajatel nime kõrvale sisestada meeleolusõnumeid. Kuid seda eripära ei arendatud edasi. 2007. aastal lubas Skype, et see saab olema „palju enamat kui lihtsalt hääl“, aga kiirsõnumite valdkonnas ei ole ettevõttel juhtpositsiooni õnnestunud saada. Seetõttu tulevad Skype’i tulud peaaegu täielikult internetikõnedest.

„Videokõned olid prioriteet. Lühisõnumeid nähti teisejärgulisena,“ ütles endine Skype’i insener Henn Ruukel.

Skype'il on ka tasuline teenus, mis võimaldab kasutajatel helistada tavatelefonidele (SkypeOut) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn) ja kõneposti. Samuti saab saata SMS-e ning pidada videokõnesid.

2011. aastal ostis Microsoft Skype’i 8,5 miljardi dollariga.