22. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellise lahenduse pakkus ta teisipäeval riigikogu ees parlamendiliikme Juku-Kalle Raidi küsimusele, kui raske on väikeettevõtetel ellu jääda eelkõige maksukoormust silmas pidades. Ajatus, mitte vabastus, tähendaks sellistele ettevõttele võimalust töötada natuke soodsamal tingimusel ning hiljem paremate tulemuste korral vahepeal tasumata maksete maksmist.

"See oleks väga võimas hoob selleks, et need ettevõtted, kes niiöelda võtavad tööle kümnenda töötaja ja palkavad ärijuhi, et nad tõepoolest tuleksid endaga toime," ütles Arro, kelle sõnul suurenevad kasvufaasi jõudval ettevõttel hüppeliselt personalikulud, kui soovitakse näiteks siseneda uutele turgudele või muul moel kiiresti kasvada. Taoline olukord tekitab paljude ettevõtete jaoks ajutise käibevahendite puuduse.

"Palkasid maksmata jätta ei saa, seetõttu jäetakse esmalt maksmata maksud," selgitas Arro. "Üldjuhul saab maksuvõla ajatamises maksuametiga kokkuleppele," lisas ta. Nii talitades saab ettevõte jätkata tegevust ning maksuvõlgnevusele hakatakse arvestama intressi. "Probleem on aga selles, et ka ajatatud maksuvõlaga ettevõte on maksuvõlgnik koos sellest tulenevate järeldustega. Näiteks ei saa ta osaleda riigihangetel ja tema usaldusväärsus võib paljude silmis kaheldav paita," täpsustas Arengufondi juht.

Arro näeks võimaliku lahendusena ettevaatavat maksuajastust ehk riigi poolt antavat osalist või täielikku maksepuhkust, mille saab laienemisplaane pidav ettevõtja maksuhalduriga kokku leppida enne maksuvõla tekkimist.

Garage48 juhatuse liige Priit Salumaa nõustub seisukohaga, et Eestis on riik teinud ettevõtte alustamise formaalselt lihtsaks. Raskem punkt saabub eelkõige inimeste leidmisel ja käibe saavutamisel. Ühe variandina idufirma alguse kergendamiseks näeks Salumaa tööjõukulude kergendamist. "Näiteks sotsiaalmaksusoodustus võiks alustaval ettevõttel olla esimesel aastal," selgitas ta. Ka ise ettevõtjana tegutsenud Salumaa sõnul riskitakse väga palju enda personaalse heaoluga ning lõpptulemusena ei pruugita raha üldsegi teenida.

"Igasugune maksusoodustus alustavale ettevõttele kindlasti ergutab ettevõtete loomist," hindas Garage48 juhatuse liige. Kas tegemist peaks olema just käibemaksusoodustusega, nagu ühe näitena pakkus Arengufondi juht, tekitas Salumaas natuke kahtlusi. "Võib-olla on seal paremaid valikuid."

Arengufondi juhi mõttekäigust toetab käibemaksuajatamist VitalFieldsi juht Martin Rand, kelle sõnul oleks taoline abi kindlasti kasulik, kuid näeks võimalust ka juba ettevõtte alustamise faasis. Mehe hinnangul oleks ajutine maksekohustuse edasilükkamine positiivne. "Kui riik ajastaks maksmise aasta aega edasi, siis oleks see alustavale firmale suur kasu," täpsustas Rand.

Ühe võimaliku lahendusena näeb Rand startup'ide "emapalka", mis tõstaks päris palju eestlaste ettevõtlikkust. "Seda saab ka praegu teha ja seda tehakse, aga see on praegu illegaalne," ütles ta. Firmajuhi sõnul peab oma firma alustamiseks enamasti töölt ära tulema ning sellega kaoks igapäevane sissetulek. "Kui näiteks IT-firmat teha, siis sisendid ei maksa eriti palju, lihtsalt on küsimus, kuidas ennast üleval pidada," arutles Rand. "Selleks on Eestis väga hea lahend, milleks on Töötukassa. Et praegu seda raha saada, selleks peab alustav firma tegema trikke... jääma töötuks ja siis saab raha." VitalFieldsi juhi hinnangul võiks alustav ja vähegi potentsiaalikas firma saada töötukassast abiraha, millega end elatada. Ettevõtte potentsiaali aluseks võiks võtta näiteks EASi toetuse või hindamise.

Rand hindab Eestis praegust ettevõtete loomist lihtsaks, sest abi on tulnud nii EASilt kui Arengufondilt. Kõige raskemaks kohaks nimetab firmajuht ettevõtte loomise otsuse tegemist. "Kui otsus tehakse, siis on abi palju lihtsam leida ja asjad käivad Eestis üldiselt kiiresti," lisas ta.

Autor: Ave Lepik, Ken Rohelaan