Autor: Kadri Põlendik • 25. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Majandusministeeriumi põhiküsimus on ikkagi see, et meil on väga palju Eesti spetsiifiliste sektorite tippe. Siin me võistleme hoopis tugevamas kategoorias, kus eraturul pakutavad palgad on aste kõrgemal,“ ütles Parts. Tema sõnul näitab olukord tööturul, et ka erasektoris on praegu ettevõtted valmis heade inimeste eest rohkem maksma. See omakorda tekitab survet avalikus sektoris olevate heade inimeste ärameelitamiseks.

„See on paratamatu. Keskne mure on praegu ikkagi IT-sektor, kuna meil on jätkuvalt vaja väga palju panustada riigi baasinfrastruktuuri paljude teenuste ümberkorraldamiseks ja seda saab teha ainult väga heade IT-inimestega,“ tõdes ta.

Samas pidas ta vajalikuks märkida, et alahinnata ei saa teiste valdkondade töötajaid, sest kui vaadata majandusministeeriumi valitsemisala, on seal väga palju inimesi, kes on tihedas kokkupuutes erasektoriga. See tähendab, et palgaotsuseid tuleb rakendada sellisel moel, et inimesed oleksid motiveeritud riigisektorisse panustama, märkis Parts.

Sarnaselt teiste ministritega rõhutas ta, et 5,1protsendiline palgatõus ei pruugi tähendada seda, et iga konkreetne inimene saab täpselt sellise sissetuleku kasvu. Erialade- ja inimestevaheliste eristumistega veel tegeletakse.

Riigis tervikuna on Partsi hinnangul oluline see, et suuremate palgasaajate, nagu õpetajad, kultuuritöötajad, päästeametnikud, politseinikud, praegune sissetulek vajab abi ülespoole minekul.

„Arvestades nõudeid ei ole meil võimalik öelda, et keegi saab väga palju palka. Selliste väga eriliste prioriteetide väljatoomine ei ole õige,“ tähendas ta ning lisas, et kuigi valitsuskabinetis otsustati, et prioriteedigruppe tuleks püüda teha, siis arvestades üldist palgakeskmist ei ole eriala või ametit, kus ei oleks vaja palku tõsta, et inimesed oleks rohkem motiveeritud.

„On selge, et mõned grupid vajaks suuremat tähelepanu, mina ja IRL oleme alati toetanud õpetajaid, aga kui ma vaatan palgakeskmist ka teistes valdkondades, siis siin ei ole põhjust öelda, et peaks kellelgi jätma palga nii, nagu ta täna on ja mõnel tõstma rohkem.“

Äripäev küsis ministritelt, kuidas nad planeerivad uueks aastaks palgatõusu oma haldusalas ning mida arvavad maksulaekumise parandamise ideedest.