Autor: Kaisa Gabral • 15. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tegemist on vana hea ideega. Kriisijärgsel perioodil, kui ma olin pangaliidu juht, arutasime ka liidus seda teemat. Pidasime ka Eesti Pangaga läbirääkimisi, kuid need ideed ei jõudnud tulemuseni. Ma detaile ei mäleta, kuid eks Eesti Pank analüüsis võimalusi, IT-alaseid ja tehnilisi ja kuna oli ka eurole ülemineku aeg, siis oli meie pankadel fookuses see püha üritus,“ märkis Rehe ja lisas, et positiivse krediidiregistri idee on kogu aeg tegelikult nö „sahtlis olnud“.

„Teemat tasub pädevate ringkondadega arutada, panganduses ja ka ministeeriumis. Palju hakkab peale ka sellest, kus seda infot talletada. Mina toetan seda mõtet,“ märkis Rehe.

Kaido Saar märkis oma arvamuses, et register võiks muuta laenuteenused odavamaks ning tarbimislaenude intress võiks koguni 30% alaneda. „Ma ei tahaks kohe ökonoomikasse sattuda, aga näen seda infot rohkem nagu ennetavalt. See register aiaks juhtida eraisikute poolt riskide juhtimist. Finantsinstitutsioonid, omades seda infot, võivad kliendi kasvavate koormuste peale mõelda, et kas see kõik on neile jõukohane. See peaks parandama perede ja pankade dialoogi riskide võtmisel, kuid mõjuks positiivselt ka pankade portfelli kvaliteedile,“ lisas Rehe.