2009. aastal ülikoolis krüpteerimisest lõputööd kirjutanud Kristoffer Koch kulutas toona 27 dollarit 5000 bitcoini ostmiseks, teadmata kui kasumlikuks tema väike ost võib osutuda.
Elu läks edasi ning ta unustas enda investeeringu kuni selle ajani, mil bitcoini meeletud hinnakõikumised sel aastal hakkasid meedias suurt kajastust leidma, kirjutab MarketWatch.
Bitcoin on virtuaalvaluuta, mida ei kontrolli ükski keskpank. Selle asemel luuakse bitcoine läbi protsessi, kuda kutsutakse "kaevandamiseks". Selle käigus üritab arvuti lahendada krüptograafilisi probleeme. Bitcoini üleüldine pakkumine on piiratud, mistõttu on seda võrreldud teiste varadega nagu kuld.
Kochi esialgsest 27dollarilisest investeeringust on nüüdseks saanud 886 000dollariline varandus. See teeb nelja aastaga tootluseks 3 281 500%.
Väidetavalt on Koch kulutanud umbes viiendiku enda bitcoinidest, et osta endale korter Oslos.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California
Seotud lood
Viimastel aastatel on küberkaitse muutunud tehnilisest probleemist strateegiliseks ärimureks. Kuna küberohud muutuvad üha keerukamateks, kasvavad ka riskid, mida need põhjustavad. 15. mail toimuv
Crayoni 5. Küberturvalisuse Foorum on oluline sündmus neile, kes soovivad küberkuritegevuse vastu võitlemises samm ees püsida. Foorum toob kokku tuntumad küberkaitseeksperdid ja arvamusliidrid, kes arutlevad ettevõtteid ohustavate väljakutsete teemal ning uurivad lahendusi, mis aitavad kujundada küberkaitse tulevikku.