Autor: Mari Mets • 6. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi igapäevaste regulaarmaksete tegemisel usaldavad eestlased üha enam internetipanka, ei kiputa välismaistest poodidest veebi teel eriti kaupa tellima.

Septembris korraldatud Emori uuringu järgi on vaid 23 protsenti Eesti leibkondadest seda teinud ning kolmandik neist ei plaani tehingut järgneva aasta jooksul korrata. Nendest, kel puudub varasem kokkupuude välismaisest veebipoest toodete tellimisega, ei kavatse enam kui pooled seda ka lähitulevikus teha. Võrreldes 2011. aastaga on veebist tellijate hulk siiski 10 protsenti kasvanud.

Välismaist pangakontot omab vaid kümnendik Eesti leibkondadest. Valdavalt on need kontod avatud seoses välisriigis õppimise või töötamisega ajal, mil välisriigis on vaja maksta ka regulaarmakseid nagu näiteks kommunaalkulud. Samas leidub ka eestlasi, kes on avanud välisriigis pangakonto selleks, et välismaa kauplustest tellitud toote eest oleks mugavam tasuda.

Välismaa e-poodidest kauba tellijateks on peamiselt lastega pered, kelle meeliskaupadeks on rõivad ning sporditarbed, kontserdi-, kino- ja teatripiletid ning tellitakse ja broneeritakse ka reisi- ja majutusteenuseid.

Siseriiklike maksete tegemisel usaldavad eestlased internetti märksa enam. 70 protsenti leibkondadest kasutab püsi- või otsekorraldust vähemalt ühe regulaarmakse tegemisel. Vaid 16 protsenti teeb oma regulaarmakseid mingil muul moel kui panga pakutavate võimalustega, kasutades selleks näiteks Eesti Posti või Tavidi teenuseid.