Novembris avalikustatud Eesti Konkurentsiameti statistika alusel kasvas Elisa kliendibaas käesoleva aasta kolmandas kvartalis võrreldes selle aasta teise kvartaliga rohkem kui 10 100 kliendi võrra, samal ajal kahanes EMT klientide arv ligi 27 100.
EMT avalike suhete juht Kaja Sepp selgitab, et EMT kliendibaasi vähenemine toimus kõnekaartide arvel, lepinguliste klientide arv samas kasvas. „EMT klientide arvu langus 2013.a. kolmandas kvartalis on põhjustatud kõnekaartide aegumisega. EMT lepinguliste klientide arv on nii kõnesides kui andmesides kasvanud eelmise aasta kolmanda kvartaliga väga tugevalt, lausa 88 000 kliendi võrra. Nende tulemustega hoiab EMT kindlalt oma turuosa jätkuvalt senisel tasemel,“ kommenteeris Sepp.
Elisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu näeb EMT kliendibaasi vähenemist siiski teises valguses: „Avalikud turu-uuringud on juba pikemat aega näidanud, et EMT kõnekaardi tegelik turuosa on oluliselt madalam, kui ettevõte seda ise näitab ning turu-uuringud on andnud kinnitust, et EMT poolt kasutatav arvestusmetoodika on vägagi nö õhku täis. Emori poolt 2013, jaanuaris avalikustatud uuringu järgi oli Elisa turuosa kõnekaardi segmendis 40%, EMT-l 29% ning Tele2-l 28%."
Elisa toob oma pressiteates muuhulgas välja, et Tele2l vähenes kliendibaas III kvartalis 24 400 võrra, Tele2 avalike suhete juht Hans Saarvelt näitab ametlikus aruandes klientide arvu kasvu. „Meie kliendibaas vähenes tõesti esimeses kvartalis tuhande võrra, edasi juba kasvas teises kvartalis 2000 võrra ja kolmandas kvartalis 7000 võrra.“ Arvestuste aluseks on kõik mobiilikliendid, sealhulgas ka kõnekaardid.
Konkurentsiameti statistika järgi jagunesid mobiilsideoperaatorite üldised turuosad selle aastal kolmanda kvartali lõpus järgmiselt - Elisa turuosa kasvas 32-%ni, EMT turuosa oli 42% ning Tele2 turuosa langes 26%-ni.
Hiiepuu lisas, et Konkurentsiameti viimase statistika järgi hakkab turuosade jaotus juba vaikselt lähenema rohkem reaalsele turuolukorrale ning numbrid on juba märgatavalt adekvaatsemad.
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.