"Kui investor usub, et start-upi idee on väärt ühe miljoni eurost investeeringut, kuid alustav ettevõtte ise usub, et tema idee väärib vähemalt nelja miljonit eurot, kuid ei saa investoriga nii suure summa osas kokkuleppele, võib investor ettevõttele hoopis laenu anda," rääkis mitme ettevõtte nõustaja ning Ajujahi üks programmijuhte Tarvo Tamm Tartu teaduspargis seminaril "Raha kaasamine investoritelt".
"See on rahastamine konverteeritava laenuga, mille eelduseks on, et investor siiski usub, et tegemist on laheda asjaga, millesse tasub investeerida, kuid esialgu mitte nii palju," selgitas ta.
"Järgmise ringi rahastamisel saab laenu andnud investor discount’i ehk n-ö allahindlust, võrreldes järgmises ringis lisanduvate investoritega, saades n-ö lisaaktsiaid. Võlakiri kannab intressi, mis on enamasti 6-12 protsenti," selgitas Tamm.
"Eesti puhul on tähelepanuväärne veel see, et investor ja start-up-ettevõtja ei pruugi olla vastanduvad, vaid asuvad hoopis ühel pool rindejoont. Hinna üle vaieldakse siiski palju, kuna investori osaluse omandamise protsent mõjutab palju tema majandustulemusi," ütles Tamm.