Autor: Marek Mühlberg • 31. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb lühiintervjuu.

Mis põhjusel tekivad hangete ja arendusprojektide puhul olukorrad, kus töö sisu mõistetakse tellija ja teostaja poolt erinevalt?

Ennekõike saab selline olukord tekkida siis kui tellija soovid ei ole piisava täpsusega lahti kirjutatud ning pakkuja oma rahalises pakkumises peab teadmatusest tegema eeldusi ning neil eeldustel põhineb tema poolt pakutav fikseeritud hind. Kui tarnija tehtud eeldused paika ei pea, siis ongi käes olukord, kus tarnija tõlgendab nõudeid enesele sobivas suunas ent tellija risti vastupidises ning madalama läbirääkimisjõuga osapool kannab paraku lisatööst tuleneva kahju või saab töövahendi, mis ei vasta tema ootustele.

On mõistlik, et kõiki peensusi tellija enne infosüsteemi tellimist ei täpsusta - seda eriti olukorras, kus projektid on väga pikaajalised ning nõuded võivad ajas üksjagu muutuda. Ent selleks, et tellida paindlikkust, on vaja osata paindlikkust osta/hankida ja sellest on ka avaliku sektori eesrindlikumad tellijad tänaseks suuremas jaos aru saanud, et paindlikkust ei osteta suure fikseeritud hinnaga projektina, kus põhiline pakkuja valikukriteerium on madalaim võimalik hind.

 Mis on teostaja seisukohast kõige olulisemad punktid arenduslepingutes?

Kõige olulisemad ei ole punktid lepingus vaid mõlema poole siiras soov luua olemasolevates piirides väga hea lahendus. Kui motivatsioon ja realistlik olukorra tunnetus on mõlemal poolel tugevad, siis enamasti lepingus näpuga järge ajada partneriga kunagi ei tule.

Hea leping, nii lühidalt kokku võttes, on aga selline, mis kaitseb mitte klienti ega tarnijat eraldiseisvalt vaid kliendisuhet ja partnerlust kahe koostööpoole vahel. Muidu on tegu klassikalise "võidad sõja, kaotad lahingu" situatsiooniga.  ütleks filmikeel. Ennekõike oleks vaja, et pooled respekteeriksid teineteist, saaksid aru teineteise motivatsioonist ja võimalustest ühiselt hea lahendus tarnida. Samuti peavad mõlemad mõistma ajast ja eelarvest tulenevaid piiranguid ning neis piires heatahtlikult opereerima.

Mis oleks see võluvits, mis muudaks kõik koostööprojektid avaliku sektoriga edukaks?

"There is no silver bullet",

Kasutades agiilseid metoodikaid ning panustades pidevalt arendusprotsessis kliendi vahetule tagasisidele, on võimalik head koostööd teha ka kliendiga, kelle varasem kogemus tarkvaraarenduses ei ole väga suur.

Samas peab tellija mõistma, millist töömahtu, avatust ja operatiivsust agiilne arendus tema poolelt nõuab ning vastavalt ka panustama. Nagu öeldakse - tango tantsimiseks on vaja kahte inimest. Ent kui juhib kogenum, siis võib see tantsupõrandal päris sujuv ja elegantne välja näha ka juhul kui teine pool ei ole õppinud peotantsija.

Vaata ürituse kava ja registreeru seminarile SIIN .