4. veebruar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kunstiteos, tooraine või e-raha?
Viimastel nädalatel on Põhjamaade regulaatorid teinud huvitavaid väljaütlemisi bitcoini kohta. Näiteks usub Rootsi maksuamet, et tegemist on kunstiteosega, Soome keskpank aga, et tegu on toorainega. Mis see täpselt on, näib olevat seaduste ja regulatsioonide otsustada, kirjutab ajakirjanik Rainer Saad.
Nii Soome keskpanga kui ka Rootsi maksuameti teatel ei vasta bitcoin valuuta ega elektroonilise maksevahendi definitsioonile. Bitcoinile heidavad mõlemad ette seda, et kuna seaduse järgi peab maksevahendil olema vastutav emiteerija, ei saa bitcoini maksevahendina aktsepteerida.
Vikipeedia määratluse järgi on bitcoin 2008. aastal loodud e-raha, mille andmestruktuurid ja protokoll on tagatud krüptograafia abil.
Eesti Panga sõnul on bitcoin uuendus, millesse tasuks suhtuda ettevaatusega – bitcoin võib olla püramiidskeem ning virtuaalraha võidakse kasutada rahapesuks. Põhjus, miks regulaatoritel on keeruline bitcoine aktsepteerida, on selle keeruline tekkeprotsess ning seadused, millesse bitcoin ei mahu.
Kuna bitcoine ei tooda mitte ükski institutsioon, vaid tuhanded arvutikasutajad üle maailma, pole sellel nn vastutavat väljaandjat. Seetõttu võivad keskpangad karta oma rahaloomise monopolide pärast. Praeguste seaduste ja regulatsioonide juures ongi riikidel keeruline bitcoini tõsiselt suhtuda. Näiteks Hiina on bitcoiniga arveldamise üldse ära keelanud.
Autor: Vilja Kiisler, Rainer Saad
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!