5. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mullune Äripäeva aasta ärimees Kristo Käärmann, kes pälvis tiitli koos Taavet Hinrikusega TransferWise'i eest, märkis detsembris Äripäevale antud intervjuus, et väga oluline panus nende Londonis baseeruvasse idufirmasse on tulnud Hansapangast ja Skype'ist. Nimelt on töötajad sealt saadud kogemused toonud kaasa TransferWise'i.

"Täna on meil teine generatsioon Hansapanga maffiat, millest osa on saanud Skype'i maffiaks ja on tulevikus võib-olla TransferWise'i maffia," ütles Käärmann toona.

Hansapanga ja Skype'i nn maffiat on teisteski Eesti idufirmades. Esmalt läks palju Hansapanga töötajaid Skype'i. TransferWise'i kaasasutaja Taavet Hinrikus oli lausa Skype'i esimene töötaja.

Teine osa kunagisi hansapankureid asutas tarkvaraettevõtte Codeborne. Üks seltskond Skype'i ekstöötajaid lõi suhtlusprogrammi Fleep. Teine seltskond samast ettevõttest on kodulehtede valmistaja Edicy taga. Seda nimekirja võiks pikalt jätkata.

Mis aga on nende kahe ettevõtte puhul nii erilist, et sealt on teatud mõttes välja kasvanud sedavõrd oluline osa uusi idufirmasid?

Kunagine Hansapanga töötaja, nüüd e-teenuste arendamist pakkuva Ziraffi asutaja Margus Simson on töötanud lisaks Hansapangale teisteski suurettevõtetes, näiteks Eesti Energias ja vahetult enne Hansapanka ka SEBs. Tema hinnangul on pangast tulnud oluline väärtus see, et Hansapank oli tugevalt orienteeritud tulemustele, mille saavutamine oli igaühe enda teha ja otsustada.

"See andis mulle kui noorele juhile teistsuguse käekirja. Ma sain aru, et lahendus seisab minu peal – ma pean võimalikul palju teistega suhtlema ja arutama, et leida parim lahendus, aga kuidas ma konkreetselt tulemuse ära toon, on vaid minus endas kinni," kirjeldas Simson töökultuuri.

Ta märkis, et SEBst tulnuna oli ta harjunud teistsuguse töökeskkonnaga, kus otsustamine käis konsensuslikult ja isiklik panus ei olnud nii oluline. Samas rõhutas ta, et see ei teinud ühte organisatsiooni teisest halvemaks või paremaks, vaid suhtumised olid erinevad. Talle sobisid Hansapanga väärtused paremini.

Lisaks tõi Simson välja kaks Hansapangast õpitud aspekti, millest juhindub siiani. Esmalt arusaam, et isegi kui on olukord keeruline ja on miljon põhjust, miks midagi teha ei saa, tuleb leida sellele olukorrale lahendus. Teisalt näitas pank, et maailm on märksa laiem, võimalusi on enam ja enda mõttemaailma ei tohiks piirata sellega, kuidas seni on asjad käinud.

Skype Eesti endine juht Tiit Paananen, kes on mõlemas asutuses töötanud, peab oluliseks pangast saadud suhtlusvõrgustikku, mis oli abiks inimeste palkamisel Skype'is. "Teisalt nad ei ole väga võrreldavad, Hansapank oli mõneski mõttes organisatsioonina oluliselt täiskasvanum kui Skype," märkis ta.

Teatud mõttes oli mõne hiljem Skype'is toimunud protsessi kohta Hansapangast kogemus olemas, kuid Paananeni hinnangul olid ettevõtted tema seal töötamise ajal mikro-makro skaalal väga erinevad ja pigem sellist oskusteabe uuesti kasutamist ei olnud.

"Mõlemad ettevõtted olid kiire kasvu faasis, oluliselt olulisem teadmistest oli nende omandamise kiirus ja tööriistade valimise võimekus. Põhimõtteliselt - kui oli vaja probleem lahendada, oli olulisem see, kui kiiresti sa suutsid probleemist aru saada ja vahendid ja meetodid valida, selle asemel, et hakata midagi vana juurutama, millesse sul oli usku," rääkis Paananen.

Autor: Rivo Sarapik, Kadri Põlendik