Autor: Kadrin Karner • 6. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tiit Tammiste sõnul on üpris levinud, et näiteks ilmarakendus või taskulamp soovib ligi pääseda inimese mikrofonile, GPS-i andmetele või telefoniraamatule. “Teinekord küsib rakenduse tootja rohkem andmeid “igaks juhuks” ja ei pruugi sealjuures olla pahatahtlik. Küll aga võib liigne andmete küsimine kasutaja eemale hirmutada,” selgitas Tammiste.

Kui aga arendaja soovib ligipääsu andmetele kasutada mingil varjatud, näiteks reklaami eesmärgil, on see puhas pahatahtlikkus, ütles tehnoloogiadirektor ja lisas: "täna kui info liigub üle maailma valguskiirusel, võib turvarisk mõnes populaarses rakenduses muutuda tootja jaoks ellujäämisküsimuseks."

“Soovitan Eestis tegutsevatel ning alustavatel mobiilirakenduste ettevõtetel järgida eetilisi privaatsuspõhimõtteid. Konkureerides globaalsel turul sadade tuhandete teiste arendajatega, tuleb järgida põhireeglit – paku inimesele atraktiivset ja kenasti pakendatud toodet, kuid ära tüki sellega ülemäära tema privaatsfääri.

“AppStore, Google Play ja Windows Marketi vahendusel on saadaval üle kahe miljoni rakenduse ning lisaks ligi miljon kolmanda osapoole äppi. Soovitan kasutajatel enne äppi allalaadimist vaadata, milliseid õiguseid allalaetav rakendus küsib. Kahtluste korral jäta see rakendus ostmata ja otsi alternatiiv,” soovitas Tammiste.