Autor: Merlin Mägi • 16. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seminaril otsiti valdkonna praktilisi lahendusi, mis on kiiresti teostatavad ning annaksid lisaväärtust patsiendi ja arsti vahelises suhtluses. Eesti hetkeolukorda kaardistades näidati ka esmaseid võimalusi personaalmeditsiini edendamiseks ja kvaliteetsema meditsiiniteenuse pakkumiseks tänaste IT-lahendustega sidudes.

Olli Kallioniemi Soome Molekulaarmeditsiini Instituudist rõhutas, et suurim viga, mida personaalmeditsiini edendamisel teha saab, on sellest mööda vaadata. „Mitte midagi tegemine olekski suurim viga, sest varsti on personaalmeditsiin ühel või teisel moel igapäevameditsiini väga oluline osa. Kõik riigid panustavad valdkonda miljardeid. Praegu on Eestil e-riigi, tipptasemel meditsiinisüsteemi ning maailmaklassist biopanga võimekuse näol mitmeaastane edumaa uute kasulike rakenduste otsimiseks,“ lisas Kallioniemi.

Eesti Arengufondi tervisetehnoloogiate valdkonna juhi Kaja Kuivjõgi hinnangul on Eesti võimalus kombineerida personaalse tervisekonto ja virtuaalsete kliinikute lahendused juba eksisteerivate soodsate e-tervise süsteemi eeldustega – nagu digilugu ja ID-kaart. Samuti rõhutas Kuivjõgi, et e-tervise teenuste turg tuleb avada uutele ettevõtetele.