Autor: Merlin Mägi • 5. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõnes keskendus Hanno Pevkur Eesti kui e-riigi senistele edusammudele, digi-ID rahvusvaheliseks teenuseks muutmisele samuti Eesti era- ja riigisektori koostööle ning kogemusele digi-ID turvalisuse tõstmisel. 

„Eesti on esimese riigina maailmas otsustanud viia oma digitaalsed teenused globaalsele tasandile. 1. detsembril jõustub seadus, millega inimesed üle maailma saavad taotleda Eesti e-residentsust ehk digi-ID-d. See annab välismaalastele Eesti elanikega võrdsed võimalused kasutada Eesti avalikke- ja era e-teenuseid. See tähendab ettevõtete suuremat tegutsemisvabadust Eesti majanduskeskkonnas, aitab tuua siia investeeringuid, luua töökohti ning lisandväärtust - ehk piltlikult öeldes muuta Eesti maailma e-ärikeskuseks,“ selgitas Hanno Pevkur digi-ID kasulikkust.

Siseminister lisas, et enim võidavad digi-ID kasutuselevõtust ettevõtted, kelle juhatuse või nõukogu liikmed elavad erinevates riikides, kuna dokumentide ning maksu- või äriaruandluse allkirjastamiseks ei pea füüsiliselt kokku saama. "Kogu paberimajandus on võimalik korda ajada lennureisidele raha kulutamata, rääkimata ajalisest kokkuhoiust, mida digi-ID lahendus pakub," märkis Pevkur.

„Samas mõistame, et digi-ID seab suuremad väljakutsed ka õiguskaitseorganitele. Palju on räägitud e-teenuste kasutamisel kaasnevatest ohtudest ja erinevatest identiteedi vargustest. E-kuritegevus, e-pettus, e-terrorism jms ei ole maailmas midagi uut, erinevad kuritegevuse liigid on lihtsalt kolinud füüsilisest maailmast digimaailma. Seepärast keskenduvadki e-teenuseid kasutavad riigid, kaasa arvatud Eesti, suurema turvalisuse tagamisele digimaailmas“, sõnas siseminister. Väärkasutuse ennetamiseks tehakse välismaalasest digi-ID taotlejale põhjalik taustakontroll, et veenduda isiku usaldusväärsuses. Kahtluse korral digi-ID-d välja ei anta ja kuritarvituste korral digi-ID tühistatakse. Turvalisuse tagamisse kaasatakse ka erasektor, kellega riik digi-ID kasutamise üle järelevalve tegemisel tihedalt koostööd teeb.

Eestis saab digitaalselt kasutada üle 4000 e-teenuse. Tänaseks on antud üle 182 miljoni digiallkirja. Kui arvestada, et Eestis on 1,3 miljonit elanikku, on see 140 allkirja inimese kohta. Viimati deklareeris üle 95% maksumaksjatest oma tulu elektrooniliselt, tulude deklareerimine võtab Eestis aega umbes 5 minutit. Esimesed riiklikud valimised, kus kasutati ka e-hääletust, olid kohalike omavalitsuste valimised 2005. aasta oktoobris. Viimastel valimistel anti elektrooniliselt üle 100 000 hääle, see on umbes kolmandik valimas käinutest.