Autor: Kadrin Karner • 17. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb intervjuu Mehmetiga.

Miks sa otsustasid Eestisse tööle ja elama tulla?

Ma olin eestlannaga abielus. Enne Eestisse kolimist ei oleks ma osanud Eesti asukohta kaardil isegi näidata. Nüüd olen ma siin elanud 10 aastat ja ma armastan siin elamist.

Kas siia kolimises oli midagi hirmutavat ka või ei osanud sa isegi midagi karta?

Mul on nii hea meel, et ma sattusin just Eestisse mitte Lätti. Ära mõista mind valesti, aga ma ei oleks seal ellu jäänud, sest peaaegu mitte keegi ei räägi seal inglise keelt. Kõik räägivad ainult vene keelt. Samamoodi Leedus ja Poolas. Eestis, vastupidi, räägivad peaaegu kõik inglise keelt, seega on siin lihtne suhelda. Ja Eesti on rohkem euroopalikum ka.

Kas sul oli siin raske kohaneda?

Oli. Püüa ette kujutada, et sa kolid Türgist siia ja siin on kogu aeg külm. Esimesed kuus kuud tahtsin koju tagasi minna. Aga kui sa pead riigis, kuhu sa oled kolinud, ühe aasta vastu, ei taha sa enam tagasi minna. Sa harjud siin ära ja tahadki siia jääda. Praegu ma ei kujuta ette, et ma elaksin Türgis. Mulle meeldib siin.

Naljakas lugu. Ükskord ma käisin autoga Türgis ja tagasiteel kui me peale Leedut ja Lätit lõpuks Eesti piiri ületasime, siis ma tundsin suurt kergendust. Lõpuks ometi kodus tagasi. Siin sa ei pea kartma, mis juhtub, kui politsei sind kinni peab. Ja isegi kui peab, siis see on ju Eesti politsei. Siin lihtsalt pole mingit ohtu, et midagi läheb valesti, kui sa ise ei tee midagi valesti.

Kas töötingimused Eestis ja Türgis on sarnased?

Töötingimused Eestis on suhteliselt sarnased sellele, millised nad olid 10 aastat tagasi, kui ma siia tööle tulin. Türgis ei tohtinud me tol ajal suitsetada ainult avalikus hoones või avalikus teenistuses töötades, aga kui sa töötasid erafirmas, võisid sa oma kontoris suitsetada. Eesti sundis mind alguses suitsetamise maha jätma, kuna siin oli väga külm ja suitsetamiseks pidin ma õue minema, sest ma ei tohtinud oma töölaua taga suitsetada. See oli õudne. Ja ma jätsingi vaikselt suitsetamise maha ning ei teinud seda päris pikka aega. Täna muidugi ei tohi ka Türgis enam kontoris suitsetada.

Ma olen alati tahtnud, et mul oleks nädalavahetused vabad, aga Türgis on ka laupäev tööpäev. Eestis on mul nädalavahetused vabad ja mitte ainult. Siin töötan ma 40 tundi nädalas. Türgis töötatakse 10 tundi päevas, mis teeb nädalas 58 kuni 60 töötundi. Tänu Euroopa regulatsioonidele on töötingimused siin paremad.

Aga Türgis on jällegi parem tervishoiusüsteem. Türgis on nii, et kui mehel on ravikindlustus, siis on see automaatselt ka naisel ja lastel. Eestis on igal ühel eraldi ravikindlustus. 

Ma kuulsin, et sa oled nüüd ka Eesti kodanik.

Jah. Juba kuu aega. Ma sain just eile kaitseväest kirja, et kui midagi peaks juhtuma, siis kõik mehed vanuses 17 kuni 60, peavad minema Eestit kaitsma. Mina kaasa arvatud. See on päris naljakas aga jah, ma olen nüüd Eesti kodanik.

Mida sa mõtled eestlastest? Kas sa teed vahet eestlastel ja venelastel või paistavad nad sulle kõik ühed eestlased?

Tööl on kõik mu sõbrad venelased, väljaspool tööd eestlased. Ainus erinevus, mis mulle silma on hakanud, on suhted perekonnaga. Eestlaste suhted perega on pigem jahedamad ning oma vanemaid külastatakse harva – näiteks jõulude ajal. Jja helistatakse aegajalt, aga venelased võivad oma vanematele külla minna igal ajal. Isegi ette helistama ei pea. Mulle meeldib see rohkem, sest see suhtumine perekorda on sarnasem minu kultuuris levinud peresuhetega. 

Mida sa siin elades taga igatsed?

Toitu. Ma käin kolm korda aastas Türgis ja toon sealt vajalikud toiduained kaasa. Ma ei saa tuua kõike, aga ma toon näiteks maitseaineid ja tomatipastat - see lihtsalt maitseb siin teistmoodi. Ma armastan mõnda asja, mida Eestis süüakse nagu näiteks küüslauguleibu. Need on väga head. Aga sa ei jää elama ainult küüslauguleibu süües. Ja loomulikult igatsen ma oma perekonda.

Milliseid Eesti roogasid sa proovinud oled?

Ma ei söö sealiha ja see on ka üks põhjus, miks mul pole siinsetest toitudest eriti midagi süüa. Muidugi olen ma siin kümne aasta jooksul söönud igasuguseid asju, paar korda kogemata isegi sealiha. Näiteks mulle väga meeldib Eestis kala süüa, kuna kala maitseb siin paremini kui Türgis.

Kogu aeg räägitakse, et Eestis on külm, aga tegelikult on Eesti loodus kevadel ja suvel palju rohelisem kui Türgi loodus. Kõik näeb palju värskem välja. Kahju, et see väga kaua ei kesta.

Kas sinu perekond on sul Eestis külas ka käinud?

Minu vend on käinud kaks korda. Talle meeldis siin väga. Kuna Türgi ei ole Schengeni riik, siis on viisa taotlemise tõttu siia tulek keerulisem ja see on ka põhjus, miks ainult vend on mind külastanud. Aga loodetavasti varsti külastab mind ka mu ema.

Mida sa oma emale Eestis näitaksid või kuhu sa ta viiksid?

Me püsiks kodus, et ta saaks koristada ja mulle süüa teha (naerab). Ei tegelikut ma viiksin ta Viljandisse. Mulle meeldib Viljandi, eriti just suvel. Viljandi ja Rakvere on mõlemad väga toredad kohad, mida külastada. Kindlasti ka Saaremaa. Eesti on nii väike riik ja siin on lihtne spontaanselt reisida. Näiteks kui otsustad, et tahad minna Otepääle - lihtsalt istud autosse ja sõidad. Sa ei pea seda planeerima.

Kus sa tahaksid olla viie aasta pärast?

Ma ei tea, kus ma tahaksin viie aasta pärast olla, aga on palju asju, mida ma teha tahaks. Ma tahaks oma ettevõtte luua, ning töötada ja reisida samal ajal. Ma loodan, et viie aasta pärast olen ma (somewhere in the East) kuskil Aasias ning reisin ja töötan samal ajal. Aga olles realistlik – ma usun, et ma olen Eestis ja juhin siin oma ettevõtet.