Autor: Merlin Mägi • 15. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oma arupärimises rõhutab Kaja Kallas Eesti ID-kaardi kõrget turvalisususe taset, mis on toonud sellele suure usaldusväärsuse ja kasutuse ning aidanud kaasa e-riigi hoogsale arengule. „Olen üllatunud, et mitmed Euroopa Liidu liidrid ja ka ametnikud on kritiseerinud tehnoloogiate kõrget krüpteerituse taset, mis justkui ei aita kaasa õiguskaitseasutuste tööle. Pigem vastupidi, kõrge krüpteerituse tase ja ID-kaardi seotus kindlate isikutega vähendab kuritarvituste võimalusi. Turvalisuses ei saa astuda sammu allapoole, see naeruvääristab saavutatud taset.”

Kaja Kallas ütles, et ta soovib Euroopa Komisjonilt kinnitust, et Euroopa julgeoleku strateegia ei sunni alandama Eesti ID-kaardi turvalisuse taset. „Nn tagaukse loomine krüpteerimisvõtmetele toob kaasa selged julgeoleku riskid nii isiklikus suhtlemises kui ka kriitilise tähtusega taristule, näiteks elektrisüsteemidele ja finantskeskustele. Seetõttu küsin, milliseid lahendusi näeb Euroopa Komisjon arvestades Euroopa Liidu küberjulgeolekupoliitikat ja digitaalse ühisturu strateegiat”.

Viimane küsimus puudutab seda, kas ja kuidas Euroopa Komisjon kavatseb oma töös Euroopa julgeolekustrateegiaga loomisel analüüsida ja arvestada võimalikke mõjusid e-valitsemise, infoühiskonna ja andmekaitsega seotud õigusaktides.