Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev • 21. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuntud ja lugupeetud Eesti tarkvaraarendaja Nortal tegi maanteeaameti 6,3 miljoni eurosel IT-hankel rehepappi. Et keskmist hinda kõrgemaks ajada ja niimoodi matemaatiliselt maanteeametile võidupakkumist esitada, kandideerisid Nortali kontsernist ka Soome ja Leedu tütarettevõtted.

Sellisel viisil ennast võitjaks nihverdanud ettevõttele tuleb anda disklahv. Kui tarkvarafirma seepeale kohtusse läheb, siis mingu – see võitlus tuleb lõpuni võidelda.

Tõele au andes mõtles tarkvarafirma muidugi välja tõeliselt kavala JOKK-skeemi. Maanteeamet arvas, et näotab üles asjalikku ja loovat mõtlemist alapakkujate eemalhoidmisel, kui kirjutas hanketingimustesse sisse, et võiduvõimalused on suurimad sel, kelle pakkumine jääb 10% keskmisest hinnast allapoole. Sellega loodeti neutraliseerida neid „kõige odavamaid" pakkujaid, kellega on pärast nende võitjaks kuulutamist alati üks jama, kuna pakkumine on tehtud alla omahinna.

Aga võta näpust. Nortalis ärkasid matemaatikud, kes kirjutasid säherduse valemi, millega Nortali Eesti üksus võidumeheks saaks. Tarvis oli vaid välja arvutada, kui absurdselt kõrged peavad tütarfirmade pakkumised olema, et Nortal ASi pakkumine jääks 10% alla keskmise.

Nortali trikitamine ei ole ainult eetiline küsimus või maitse asi. Kui Nortal võidab hanke, on sellel kaasusel ka kannatajad – teenuse eest põhjendamatult kõrget hinda tasuv maksumaksja ja teised hankel konkureerinud ettevõtjad. CGI juhatuse esimees Avo Kask ütles näiteks, et CGI on ka suur rahvusvaheline ettevõte, kellel on juriidiliselt palju kehasid, aga nemad peavad õigeks ühe ettevõttena esineda. Aususe karistamisel on veel hullemad tagajärjed - kannatajaks võib saada kogu Eesti ärikultuur. Rehepappide premeerimine on selge sõnum, et nii võib ja saab, ja siis tehakse omad järeldused.

Veel enam – Äripäev on olnud selle poolt, et ametnikud võtavad julguse kokku ja teevad selliseid hankeid, kus hind ei saa ainsaks määravaks asjaks. Nüüd on aga tekkinud olukord, kus ei karistata mitte ainult konkurentide ausust, vaid ka ametnike head initsiatiivi.

Initsiatiivi karistav kultuur lõpetab aga teatavasti argade konformistidega, kes ühtegi uut ja paremat lahendust välja pakkuda ei julge. Seega kaotada on palju rohkem kui üks rahasumma.

Võtame siis selle õppetunni vastu ja mängime mängu lõpuni – õiglusest, mitte jokk-õigusest lähtuvalt. Riigihanke seaduse mõte on ju leida parim pakkuja, mitte kavalaim pakkuja. Kaitseme seda seisukohta ka kohtus, kui tarvis.

Ega Nortal ei pruugi ka kohtusse minekust huvitatud olla, kui maanteeamet otsustab ta hankelt kõrvaldada. Ka nemad müüvad ju ettevõttena oma mainet, nad on lausa üks unistuste töökohti EASi reklaamikampaanias "Work in Estonia".

Ja Nortalil endal on siiski samuti põhimõtted. Nende majandusaasta aruannegi mainib, et Nortal „rihib kõrget kvaliteeti igas äriaspektis" ja „Kontsern peab oma kohuseks ennetada maa, õhu ja vee reostust." Ärikeskkond on see maa, õhk ja vesi, kus ettevõtted tegutsevad, ja seegi keskkond vajab kaitset reostuse eest.

Autor: Äripäev .