9. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meie seisukohast on kõige olulisem kompetents,“ ütles ta töötajate valikut kommenteerides. Eesti Telekomis töötab tema sõnul juba praegu spetsialiste, kes on pärit eksootilistest maadest, seega tööle kandideerimisel rahvust ega seda, kas tegemist on pagulasega, ei vaadata. „Kui kellelgi on väärt kompetents siis me võtame ta lihtsalt tööle. Nii lihtne see ongi! Ausalt öeldes pole väga sümpaatne lahterdada,“ märkis Kalm.

Küll aga nentis ta, et kedagi päris algusest koolitama hakata oleks raske, sest IT ja telekomi ala nõuab väga spetsiifilisi teadmisi. Küll aga rõhutas ta, et kui IT ja telekomi kallakuga inimesi juhtub Eestisse sattuma, on Kalm valmis spetsialisti tööle võtma küll. „See võib ju täiesti võimalik olla, et nende inimeste seas on spetsialiste. Mingi baaspõhi peab olema,“ rõhutas Kalm.Ta lisas, et Süüria põgenike puhul oleks mõistlik tõmmata paralleele selle ajaga, kui eestlased ise olid sõjapõgenikud. Ettevõtjad võiksid tema hinnangul oma võimaluste ja eriala piires ka õla alla panna. Majutust võiks organiseerida riik, vallad. Infra- ja tugiteenustega saavad aidata ettevõtjad, kes võiks pakkuda oma teenuseid eritingimustel. Eesti Telekom saaks aidata telekomi- ja internetiteenusega. „Näiteks meie võiksime anda internetti erandtingimustel. Kas just päris tasuta, aga nendel inimestel on ju vaja klassikalisi infrateenuseid.“

Autor: Marta Jaakson, Äripäeva ajakirjanik