Välisminister Marina Kaljuranna sõnul on internetivabaduse kaitse Eesti jaoks üks inimõigustealaseid olulisi prioriteete.

- Välisminister Marina Kaljurand.
- Foto: Julia-Maria Linna
„Sõna- ja väljendusvabadus on inimõigus ka internetis ning selle vabaduse toetamine internetis on sama tähtis, kui kõik teised inimõiguste kaitse ja edendamisega seotud tegevused,“ rõhutas välisminister Kaljurand.
Välisministeerium toetab järgmisel aastal 50 000 euroga digitaalvabaduse kaitsjate sihtfondi (Digital Defenders Partnership-DDP), mille eesmärk on kaitsta info vaba levimist küberruumis ja pakkuda kiiret abi interneti käigushoidmiseks juhtudel, mil valitsused püüavad internetiühendust katkestada. Samuti toetatakse küberruumis tegutsevate rahumeelsete inimõiguste kaitsjate tegevusi. Fondi sihtgrupp on arenguriikide vabaühendused, kelle kaudu antakse abi ja survestatakse riikide valitsusi, kes piiravad väljendusvabadust virtuaalmaailmas.
2015. aastal aitas fond 170 organisatsiooni ning toetas otseselt 1063 isikut. Kokku on erinevatel viisidel (infrastruktuur, riist- ja tarkvaralahendused) jõutud üle 9 miljoni tavakasutajani. Toetati ühte kampaaniat, mis tekitas piiravale režiimile surve ning õpetati välja 236 isikut, kuidas pärast juba toimunud rünnakut andmeid turvaliselt kaitsta. Eesti on internetivabaduse koalitsiooni (FOC) üks asutajaliikmetest ning panustab fondi alates 2013. aastast. Sihtfond loodi Hollandi, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi välisministeeriumide eestvõttel internetivabaduse koalitsiooni teisel aastakohtumisel Nairobis 2012. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.