Kohustus alates juulist vastu võtta teistes liikmesriikides antud elektroonilisi allkirju tuleneb EL kehtestatud otsekohalduva eIDAS määruse rakendussätetest.
eIDAS kehtestab reeglid e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta Euroopa ühtsel siseturul.
Euroopas kasutatakse terminit e-allkiri ning need jaotuvad nelja turvatasemesse. Neist kõrgeimat, omakäelisega võrdset allkirja nimetatakse Eestis digiallkirjaks. Riigid võivad kasutada ka madalama turvatasemega e-allkirju, mida võib aktsepteerida, kuid see ei ole kohustuslik.
Mis on eIDAS?
Sellest räägib lähemalt Sertifitseerimisekeskuse juhatuse liige Kalev Pihl 13. septembril toimuval Infoturbe konverentsil "Kellele ma usaldan oma andmed?"
Tutvu lähemalt konverentsi programmiga ja registreeru SIIN!
Standardid, millele vastavaid elektroonilisi allkirju peavad liikmesriigid olema võimelised käsitlema, on kehtestanud Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut (ETSI).
Kui Eesti kasutajad soovivad läkitada elektrooniliselt allkirjastatud dokumendi mõne teise liikmesriigi riigi- või omavalitsusasutusele, siis tuleb selleks kasutada allkirjavormingut ASiC-E.
Selliselt antud allkiri on Euroopa Liidus võrdne omakäeliselt antud allkirjaga.
Elektroonilise allkirja vormingut saab iga kasutaja valida DigiDoc klienditarkvaras.
Nüüd, kus riigi- ja omavalitsusasutustele on allkirjade tunnustamine kohustuslik, on ka erasektoril soovitatav digitaalallkirju käitlevaid infosüsteeme uuendada. Ainult nii saab garanteerida, et siin asice-vormingus antud allkiri verifitseerub ka teiste riikide lahendustes ning vastupidi.
Eraisikutel peaks arvutis olema uusim DigiDoc klienditarkvara koos operatsioonisüsteemiga, mis seda toetab. Selle kooslusega on võimalik üleeuroopaliselt kehtivat .asice-vormingus e-allkirja turvaliselt nii anda kui ka lugeda.
Loe lähemalt: www.ria.ee/ee/1-juulist-peavad-riigiasutused-tunnustama-el-riikide-e-allkirju.html