31. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IT TOPi võitja: Palgad kasvavad, aga teenuse hind mitte

Tieto Estonia tegevjuht Anneli Heinsoo IKT Aastakonverentsil võtmas vastu aukirja Äripäeva peatoimetajalt Meelis Mandelilt
Foto: Julia-Maria Linna
Infotehnoloogia TOPi võitnud ASi Tieto Estonia tegevjuhi Anneli Heinsoo sõnul suurenevad sektoris heade spetsialistide palgad kiiresti, kuid teenuste hind püsib aastaid samal tasemel. Tekkinud olukorda aitavad leevendada rahvusvahelised projektid.

ASi Tieto Estonia 2015. aasta majandusaruandes seisab, et 2015. aastaks oli ettevõte seadnud eesmärgiks turuosa laiendamise ning kasumlikkuse kasvu läbi uute projektide nii Eestis kui ka teiste Balti riikide tütarfirmadega koostöös. 2015. aasta oli ettevõttele tervikvaates edukas. Eeliseks peeti finantssektorile pakutava pangandustoote BankSyst tootearendust ja tugevat kompetentsi selle tugiteenuste pakkumisel. Avalikus sektoris jätkati koostööd sotsiaalministeeriumiga, haridus- ja teadusministeeriumiga, Tallinna Linnavalitsusega ning majandus- ja kommunikastiooniministeeriumiga. Erasektoris tegutseti  aktiivsemalt logistika- ja jaekaubandussektoris. Avalikus sektoris olid 2015. aasta finantsprognoosid ühe suurima riigi baassüsteemi arendusprojektiga seotult planeeritud suuremaks, kuid seoses Euroopa Liidu struktuurfondide avanemise hilinemisega jäi tulemus oluliselt tagasihoidlikumaks ning mõjutas tarkvaraarenduse üksuse tulemit tervikuna alla ootuste, kirjutatakse aruandes.

Juhatuse liikme Anneli Heinsoo sõnul jäädi möödunud aasta tulemustega väga rahule. "Ootamatu see edu ei olnud," märgib Heinsoo."Oleme alates 2014. aasta märtsist teinud investeeringuid Eestisse, loonud üle 120 uue töökoha ning alustanud Tieto rahvusvaheliste klientide teenindamist Eestisse loodud rahvusvahelises tugiteenuste üksuses."

Otsib usinalt uusi töötajaid

Ettevõte on panustanud sektori arengusse osaledes eri haridusprojektides, messidel ja konverentsidel sponsorina, et propageerida infotehnoloogiaalast haridust ning kasvatada huvi uutes õppurites. Kuna infotehnoloogiaalaste kompetentside vajadus kasvab pidevalt nii IKT sektoris kui ka horisontaalselt teistes majandussektorites, väärtustatakse investeeringuid olemasolevatesse ja uutesse töötajatesse, keda ettevõte peab kõige väärtuslikumaks varaks.

 

AS Tieto EstoniaI kohtOmanik: Tieto OyjAsutatud: 1993Tegevjuht: Anneli HeinsooPõhitegevus: programmeerimineTöötajaid: 145

 

Heinsoo tunnistab, et väga heade spetsialistide leidmine on IKT sektoris keerukas. "Edu võti seisneb meie rahvusvahelisuses," märgib ta. "Meie värbamine ei piirdu vaid Eestist spetsialistide otsimisega, vaid teeme koostööd rahvusvaheliste värbamisettevõtetega," räägib Heinsoo, kelle sõnul ettevõtte meeskonnas töötab inimesi rohkem kui 15 eri rahvusest.

2015. aastal kasvas ettevõtte müügikäive 78%. Heinsoo sõnul mõjutas enim käibekasvu  uue tugiteenuste üksuse ekspordikäive, kuid edukas oli ka ettevõtte tarkvaraarendus- ja pangandustarkvaraüksuste tulemus.

2015. aastal suurenes ettevõtte kasumimarginaal võrreldes 2014. aastaga 17,23 %, vaatamata suurtele investeeringutele, seisab majanduaasta aruandes. Heinsoo selgitab, et 2014. aastast alustatud investeeringud uue rahvusvahelise tugiteenuste üksuse loomisse mõjutasid otseselt 2014. aasta kasumit, 2015. aastal investeeringud jätkusid. "Kuid tulemust ootasimegi käibe ja kasumi kasvus 2015. aastasse. Investeeringute mahtu leevendas ka viie kuu jooksul osalemine EASi tööstus- ja teenindusettevõtja tugiteenuskeskuse investeeringu toetuse meetmes."

Peamised investeeringud tehti tugiteenuste üksuse arendusse, aga ka pangandustarkvara Banksyst tootearenduseks. Sel aastal jätkuvad Heinsoo sõnul investeeringud tugiteenuste üksuse laiendamisse, tootearendusse, töötleva tööstuse reaalaja analüütika (IoT) lahenduste turundusse ning tarkvaraarenduse meeskonna suurendamisse.

Sihikul tööstusettevõtted

Selle aasta eesmärgiks on jätkuvalt kasvatada ettevõtte turuosa. Eesmärk on suurendada erasektori klientide osakaalu eelkõige tööstusettevõtete hulgas, mis on seotud järgmise tööstusrevolutsiooni ajajärgu algusega ehk tööstuse digitaliseerimisega. Palju on panustatud asjade interneti ja andmete analüüsi lahenduste tootestamisse (internet of things ja industrial internet), mis annavad võimaluse pakkuda standardseid ja ka kliendipõhiseid lahendusi tööstusettevõtetele lisandväärtuse kasvuks.

Plaanis on teha ka rohkem koostööd, et luua sünergiat, pakkumaks klientidele teistes riikides väljatöötatud lahenduste juurutamist.  Eesmärk on laiapõhjalisem kompetentside ristkasutus ja kolmandate tarkvaratootjate toodete kaasamine mõnede sektoripõhiste spetsiifiliste kompetentside omandamiseks korporatiivsete klientide laiema koostöö arendamise eesmärgil.

Eestis jätkatakse ka äriklientide tugiteenuste meeskonna suurendamist japakutavate teenuste parendamist. Peamine rõhuasetus on kliendihaldusel ja kliendirahulolul - klientidele soovitakse pakkuda personaalsust ja tuge, olla klientide ärile lähemal ärikonsultantidena ning parendada läbi pakutavate lahenduste klientide äriprotsesse.

Heinsoo sõnul prognoosivad nad selleks aastaks käibe kasvu ca 17%. "Kuid samal ajal kasuminumber väheneb ja kasumimarginaaliks kujuneb ca 10,8%," märgib ta. "Kasumi vähenemist mõjutab tarkvaraarenduse üksuse kasv, suured ja kõrgete riskidega projektid, palgakulude pidev kasv ning muidugi ka jätkuvad investeeringud ettevõtte laienemisse Eestis," loetleb Heinsoo.

Tema sõnul on IKT sektori palgakasv üks teguritest, mis ettevõtte tulemusi mõjutab. "Heade spetsialistide tööjõukulu suureneb kiiresti, kuid tarkvaraarenduse teenuste hind püsib juba viimased kolm aastat samal tasemel," räägib ta. "Samas püüame kohaliku turu kitsaskohti leevendada rahvusvaheliste projektidega."

Kuna suuremad investeeringud on praeguste plaanide järgi tehtud, on edasine plaan Heinsoo sõnul hoida stabiilsust. "Keskmist käibekasvu prognoosime ca 12-15% ja keskmist kasumimarginaali ca 13% aastas," märgib Heinsoo. Lisades, et ettevõtte investeerimise võimekusele mõjuks positiivselt tippspetsialistide sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine riigi riigi tugi välisspetsialistide värbamisel. "See leevendaks suurt halduskulu ettevõttele välismaalaste ja nende perede integreerimisel Eesti ühiskonda," nendib Heinsoo.

Autor: Urve Vilk, kaasautor

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755