• 18.04.17, 19:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Martin Mürk: äpid on osa ettevõtte digitaalsest identiteedist

Telia digitaalsete ärikeskkondade juht Martin Mürk rääkis IT-uudiste korraldatud konverentsil Mobile first!, et veebiliikluse trendides on toimunud tähtis muutus – järjest rohkem liigeldakse mobiilis kui desktop’is.
Telia digitaalsete ärikeskkondade juht Martin Mürk
  • Telia digitaalsete ärikeskkondade juht Martin Mürk
Kui vaadata aega, mis me mobiilis veedame, siis 90 protsenti veedame äppides ja vaid 10 protsenti brauseris, märkis Mürk.
Kümne aastaga on tehtud 5 miljonit äppi, mis teeb 0,5 miljonit äppi aastas. „Päris raske on oma äpiga viie miljoni seast välja paista.“
Mürki järgi on Telial umbes 16 äppi, kuid neid soovitakse vähendada ja juba on jõutud 14ni. Ilmselt vähendatakse neid veelgi, sest vajadused muutuvad kogu aeg ja nii palju pole vaja.
Tähelepanek!
85 protsenti ajast kasutatakse vaid kolme äppi. Äppe laetakse alla vastavalt probleemile, millele hetkel lahendust otsitakse. Keskmine kasutaja laeb kuus alla 2,5 äppi.
25 protsenti installitud äppidest ei kasutata kunagi. Umbes sama palju kustutakse pärast esimest kasutust. Tavaliselt on põhjuseks ootustele mittevastamine või halb kvaliteet.
Ainult 16 protsenti kasutajatest annaks äpile uue võimause. Kui esimesel paaril korral ei vasta äpp ootustele, siis suure tõenäosusega klient enam teist võimalust ei anna.
Milleks ettevõttele äpp?
Klientide rahuloluks – ettevõte tahab, et klient saaks kogemuse kindlal ekraanil ja kindlal hetkel, millal tal seda kõige rohkem vaja on.Äppe luuakse ka efektiivsuse tõstmiseks.Müügi kasvatamiseks – äpp peab ennast lõpuks ka ära tasuma.
Mürk juhtis tähelepanu, et puhtalt äppide allalaadimiste arv ettevõttele palju väärtust ei too, väärtuse loob see, kui paljud kliendid neid ka aktiivselt kasutavad.
Äpid ei ole enam fancy’d asjad, loeb praktilisus
Mürk soovitab äpiga turule tulles mitte teha liiga ambitsioonikaid eesmärke. Eesmärgid peaksid olema selged ja mõõdetavad ning tulevikuplaanide tegemisel tuleb alati lähtuda kliendist.
„Funktsionaalsuste kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. Äpid ei ole enam lihtsalt fancy’d asjad, vaid nad peavad olema praktilised. Tuleb mõelda, mida te äppi panete ja kui kvaliteetne see on.“
Äpp ei pea Mürki sõnul katma kogu kliendi/kasutaja teekonda, vaid lahendama konkreetse kasutaja mure.
Kui ikka kasutajaid ei tule, siis pole midagi teha. Siis tuleb kas totaalselt äppi muuta või see hingusele saata, lisas Mürk.
„Kuula kliente ja valideeri, valideeri ja valideeri,“ andis Mürk nõu, lisades, et kõigepealt tuleb küsida ja kuulata ja kui ükskord on ideed valmis, siis tasub neid veelkord klientide peal valideerida.
Autor: Merit Pärnpuu, Äripäeva ajakirjanik

Seotud lood

Uudised
  • 14.05.17, 21:48
Kirke Saar on Telia Eesti tehnoloogiadirektorina töötanud juba aasta
14. mail 2016 asus Telia Eesti tehnoloogiadirektorina tööle Kirke Saar. Kuidas see kõik algas ja milliseid soovitusi saab tekkinud kogemustest teistele jagada, rääkis ta ITuudistele antud intervjuus.
Uudised
  • 10.05.17, 08:26
Kümned tuhanded pered saavad kümme korda kiirema interneti
Telia on alustanud oma interneti püsivõrgu moderniseerimisega, mille käigus saavad tänased vaseühenduse kliendid kuni kümme korda kiirema koduinterneti teenuse ja ärikliendid võivad planeerima hakata 10Gbit/s kiiruse kasutusvõimalusi.
Uudised
  • 11.05.17, 12:15
Humanoidrobot Pepper on Telia uues peakontoris külaliste vastuvõtja
Hansab tõi Telia uude peakontorisse innovaatilise registreerimissüsteemi, mille kasutamisel assisteerib külalisi humanoidrobot Pepper.
Uudised
  • 20.04.17, 01:01
Mobi Lab: maagilist disainerit ei ole olemas
Mobi Labi tegevjuht Veiko Raime jagas 18. aprillil toimunud IT-uudiste korraldatud konverentsil Mobile first! praktilisi õppetunde ja soovitusi, mida mobiilirakenduste arendamisel silmas pidada.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.23, 15:28
TalTech pakub võimalust toetada edukaid tudengeid ja põnevaid projekte
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele