Autor: ITuudised.ee • 7. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Idapartnerluse riikide uuring (Situation Review) annab ülevaate Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene infoühiskonna turvalisuse ja e-demokraatia olukorrast, esitleb parimaid näiteid ning sõnastab poliitikasoovitused neile riikidele infoühiskonna turvalisuse suurendamiseks ja e-demokraatia edasiseks arenguks.

Välisminister Sven Mikseri sõnul kinnitavad uuringu tulemused idapartnerluse riikide head tahet tegeleda infoühiskonna turvalisuse tagamisega ja kasutada e-lahendusi otsustusprotsesside läbipaistvamaks muutmiseks. „Head meelt teeb Ukraina ja Gruusia kiire areng. Eesti ja Gruusia koostöö küberturvalisuse valdkonnas on vilja kandnud ning viinud neid küberturvalisuses maailma esikümne riikide sekka. Loodame, et uuringu poliitikasoovitused on riikidele toeks, et suurendada üldist teadlikkust e-lahenduste võimalustest ja mõjust ühiskonna arengule,“ märkis Mikser.

Eesti idapartnerluse keskuse direktori Jaan Reinholdi sõnul on E-Riigi Akadeemia teinud tänuväärset tööd e-valitsuse olukorra kaardistamisel idapartnerluse riikides, lisades sellele ka poliitikasoovitused, mida ka konverentsil arutati. „See loob suurepärase raamistiku mõistmaks partnerriikide vajadusi ja pakkudes meie poolt välja uuenduslikke lahendusi veelgi süvendatumaks koostööks järgmistel aastatel. Rõõmustab, et partnerriikide esindajate esitlustest koorus selgelt välja - nad näevad olukorda meiega sarnaselt,“ kinnitas Jaan Reinhold.

Uuringu küberturvalisust käsitleva osa üks autoritest Raul Rikk nentis, et idapartnerluse riigid vajavad süsteemset ja koordineeritud lähenemist riigi küberturvalisusele. „Paljudes aspektides on idapartnerluse riigid olnud edukad, kuid edaspidi tuleks neil rohkem tähelepanu pöörata küberkriisideks valmisoleku parandamisele, riigikaitse võimekuse tõstmisele tegeleda sõjaliste küberohtudega ning rahvusvahelisele koostööle,“ sõnas Rikk.

E-demokraatiat käsitleva osa ühe autori Kristina Reinsalu sõnul takistab e-demokraatia arengut idapartnerluse riikides olemasolevate strateegiate ja õigusaktide mittejärgimine, tegevuste vähene koordineeritus insitutsioonide vahel ja inimeste madal teadlikkus e-lahendustest. Samas tõstis ta esile Ukraina e-demokraatia jõulise edasimineku viimasel paaril aastal. „Ukraina valitsus on aru saanud, et paremad otsused sünnivad kaasates ning on koos kodanikeühendustega moodustanud võrgustikke, et pakkuda paremaid koostöövõimalusi ja -lahendusi.“

Reinsalu tõdes, et ka Eestil on Ukrainalt õppida. „Ukrainas kohtab kodanikuühiskonna ja IT-kogukonna õhinapõhist ja vabatahtlikku panustamist, mis oli Eestis taasiseseisvumise algaastatel, kuid on nüüdseks märgatavalt vähenenud,“ nentis Reinsalu.

E-riigi Akadeemia uuringumeeskond intervjueeris perioodil aprill–juuni 2017 kõigis kuues idaprtnerluse riigis teemaeksperte ning riigi ja kodanikuühiskonna esindajaid. Analüüsi ja soovituste koostamisel arvestati ka teiste avalike uuringute ja andmebaaside andmetega. Riikide küberturvalisust hinnati E-riigi Akadeemias väljatöötatud metoodika (NCSI) alusel.

Uuring valmis E-riigi Akadeemia juhtimisel koostöös Eesti idapartnerluse keskuse ja Eesti kaitseuuringute keskusega. Uuringu valmimist toetas välisministeerium arengukoostöö raames ja Rootsi valitsus.

Idapartnerlus on olnud Eesti prioriteet selle loomise algusest ning sellest tulenevalt on see ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames läbivaks teemaks. Läbi arengukoostöö toetab Eesti idapartnerlusriikides paljusid projekte alustades e-valitsemise ja tervishoiu valdkondadest lõpetades kodanikuühiskonna ja meediavabaduse teemadega.