6. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Usun, et järgnevate aastate üheks suurimaks väljakutseks on kujunemas töö tulevik ja see, milline saab olema suhe tehnoloogia ja inimese vahel ning milliseks kujunevad meie töösuhted,“ ütles Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Kalle Palling tänase valitsuse Euroopa Liidu poliitika teostamise ülevaate juures.

„Tunnistagem, et muudatusteks on ka tagumine aeg, sest meie tänane normaalsus tööandja ja töötaja omavahelistes suhetes pärineb tööstusrevolutsioonijärgsest ajast ning on püsinud põhimõtteliselt muutumatuna aastakümneid,“ möönis saadik oma kõnes ja lisas, et ta on Riigikogu kõnetoolist ka varem mitmeid kordi öelnud, et riik ei saa süüdistada tehnoloogiat arenemast liiga kiiresti, vaid ennast seda liiga aeglaselt kasutusele võtmast.

„Mul on hea meel, et eelmisel aastal Riigikogu poolt ellukutsutud Arenguseire Keskus on üheks oma analüüsitavaks teemaks võtnud just tuleviku töösuhete analüüsimise,“ kõneles Palling. „Jah, suur osa tänastest traditsioonilistest töökohtadest kaob. Aga tänu tehnoloogia arengule, selle laialdasele kasutuselevõtule ning uutele lahendustele luuakse võimalusi hoopis juurde.“

Pallingu sõnul toob eelmisel nädalal Tallinnas tutvustatud McKinsey raport hästi välja võimalused ja peamised tegevused, millele tuleks edaspidi keskenduda. „Sealt ei leia me vajadust lähetatud töötajate direktiivi, kodanikupalga ega suuremate sotsiaaltoetuste järele, vaja on hoopis kiiret tehnoloogia rakendamist, inimeste ümberõpet ja taolist arengut toetavat haridussüsteemi. Seda eriti arvestades Eesti ambitsiooni ehitamaks koos e-residentide kogukonnaga globaalset digiriiki,“ võttis Palling tuleviku vajadused kokku.