• 05.04.18, 20:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtjatele avaneb peagi viimase miili konkurss

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on jõudmas lõpusirgele nn viimase miili toetusmeetme loomisega. Meetme eelnõu saadeti eile tagasiside ja ettepanekute saamiseks ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja sideettevõtjatele.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
  • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo Foto: Andras Kralla
Viimase miili toetusmeetme eesmärgiks on kiire interneti püsiühenduse viimine kodudesse, kus internetiühendus praegu puudub või pole piisava võimekusega. 
„Euroopa Liidu rahastuse abil saime varasemalt katta internetivõrgu rajamist asulatesse ja küladesse, kuid nendest vahenditest ei olnud lubatud rahastada võrgukaabli viimist elamuteni,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Viimase miili toetusmeede aitab viia kiire internetiga liitumisvõimaluse otse majade ja korterite kinnistupiirini,“ lisas ta.  
Sealjuures peab rajatav võrk olema selline, mis võimaldab teenuseid pakkuda kõigil seda soovivatel sideettevõtjatel. See tähendab, et elanikud saavad ise valida, millise internetipakkuja teenust nad kasutada soovivad.
„Inimestel peab olema võimalik internetis endale vajalikke toiminguid teostada igal pool Eestis ja peame tagama teenusepakkujate mitmekesisuse. Konkursi võitnud ettevõtjal on kohustus garanteerida kvaliteetne võrgutaristu, mida saavad hiljem kõik sideettevõtjad kasutamata hakata,“ sõnas minister.
„Samuti seame tingimuseks, et loodav püsiühendus peab toimima sõltumata ümbritsevatest looduslikest tingimustest, kasutajate hulgast või ilmastikust,“ kinnitas ta.
Viimase miili projekti raames rajatava võrguga liitumine hakkab toimima sarnaselt elektri- ja kanalisatsioonivõrguga liitumisega. Riigi poolt reguleeritakse ka liitumistasu maksimaalselt suurust, mis ei tohi ületada 200 eurot. Liitumistasu peab olema võrdne kõigile kinnistutele, sõltumata liitumiseks vajaliku kaablitee pikkusest. 
Eile tagasisideringile saadetud viimase miili määruse valmides hakatakse selle alusel läbi viima avalikku konkurssi sideettevõtjatele. Euroopa Liidu riigiabi reeglite järgi tohib riik toetada ainult nende piirkondade võrguga katmist, kuhu erasektor omal initsiatiivil järgmise viie aasta jooksul pole investeerimas. Erasektori plaanide väljaselgitamiseks kogus majandusministeerium selle aasta alguses infot Eesti sideettevõtjatelt. 
Viimase miili toetusmeetme maht on 20 miljonit eurot viieks aastaks. Eestis on ligi 164 000 kinnistut, kus ei ole ligipääsu kiirele internetile, ning toetusmeetmest soovitakse katta enamik aastaringselt kasutusel olevatest elamutest. Kiireks internetiks loetakse ühendust, mis võimaldab allalaadimiskiirust vähemalt 30 megabiti sekundis

Seotud lood

Uudised
  • 09.11.17, 23:36
Valitsus toetab viimase miili jaoks avaliku konkursi korraldamist
Valitsuse liikmed toetasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud plaani korraldada internetiühenduse viimase miili arendamiseks avalik konkurss, mille tulemusel kaetakse kiire internetiga ka hajaasustuse piirkonnad, kus täna võrk puudub ja kuhu erasektor iseseisvalt ei investeeri. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sai ülesande töötada koos konkurentsiameti ja tehnilise järelevalve ametiga välja konkursi tingimused.
Uudised
  • 09.11.17, 22:53
Osapooled peavad võimalikuks viia kiire internet kõikide inimesteni viie aastaga
Riigikogu lairibavõrgu ja e-Eesti toetusrühma algatusel toimunud arutelul leiti ühiselt, et kogu Eestis peab olema kiire ja kvaliteetne internetiühendus kättesaadav hiljemalt viie aasta pärast.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.23, 15:28
TalTech pakub võimalust toetada edukaid tudengeid ja põnevaid projekte
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele