Eile läbis riigikogus teise lugemise isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mis reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.
- Riigikogu arutas isikuandmete kaitset. Foto: Andres Haabu
Teise lugemise käigus tehtud muudatusega lubatakse muuhulgas ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmeid töödelda ja meedias ilma inimese loata avalikustada juhul, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ja see ei kahjusta ülemäära inimese õigusi.
Eelnõus täiendati ka süüteokoosseisude loetelu juhtudeks, kui töötajad või teenistujad töötlevad ebaseaduslikult isikuandmeid, mida nad on teada saanud töö- või teenistusülesandeid täites. Sellise isikuandmete väärkasutuse eest on eelnõuga ettenähtud kuni 200 trahviühiku suurune rahatrahv.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Aadu Must keskerakonnast, Hanno Pevkur reformierakonnast, Jüri Adams ja Krista Aru vabaerakonnast ning Mart Helme EKREst.
Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu oli 41 liiget. Seega läbis eelnõu teise lugemise.
25. maist hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ning eelnõu eesmärk ongi seda Eesti õiguses rakendada. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.
Riigikogu teatel annab üldmäärus tugevama kontrolli oma isikuandmete üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka õiguslik alus, siis andmed kustutatakse.
Näiteks võib nõuda Google´ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kustutamist. Ettevõtjad ja organisatsioonid kohustuvad ka teavitama inimest tema isikuandmete ründamisest. Samuti peavad nad teavitama andmekaitse inspektsiooni.
Vastutus rikkumiste eest läheb suuremaks ja maksimaalne trahv isikuandmete töötlemise põhimõtete eiramise eest võib olla kuni 20 miljonit eurot või kuni neli protsenti juriidilise isiku käibest.
Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Selle kohaselt on näiteks alaealise isikuandmete töötlemise lubatud alampiir vahemikus 13-16 eluaastat. Eestis on eelnõu kohaselt lapse isikuandmete töötlemine lubatud juhul, kui laps on vähemalt 13aastane.
Seotud lood
Eesti iGamingu lipulaev Games Global kutsub ambitsioonikaid ja teotahtelisi noori osalema praktikaprogrammis, mis on loodud arvutiteaduse ning tarkvara- ja mänguarenduse valdkonna tulevastele talentidele. Tegemist on programmiga, mis pakub ainulaadset võimalust omandada praktiliselt kasulikke kogemusi kiiresti kasvavas iGamingu valdkonnas.