E-valimisi ja pabervalimisi ühetaolisemaks muutev Keskerakonna, sotside ja Isamaa algatatud valimisseaduse eelnõu läheb täna riigikogus kolmandale lugemisele.

- 2013. aastal korraldas Keskerakond e-valimiste vastase valimiskampaania.
- Foto: Raul Mee
Seaduseelnõu kohaselt ühtlustatakse valimisseadustes eelhääletamise periood, olenemata sellest, kas hääletamine toimub elektrooniliselt või valimisjaoskonnas. Eelhääletamine hakkab toimuma kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva.
Teise lugemise käigus tehtud muudatusettepanekuga lüheneb valimisperiood alates 2021. aastast ühe nädala pikkuseks. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda saab kava kohaselt hääletada esmaspäevast neljapäevani, elektrooniliselt esmaspäevast laupäevani ja kodus hääletamise aeg pikeneb reedest pühapäevani. Pühapäeval saab pabersedeliga vajadusel oma elektrooniliselt antud häält muuta.
Lisaks võetakse muudatusega kasutusele elektrooniline valijate nimekiri, mis laiendab valija hääletamisvõimalusi. Kuna valija andmed on olemas elektrooniliselt, mitte paberkandjal, saab valija edaspidi hääletada elukohast sõltumatult kõigis oma ringkonna valimisjaoskondades.
Seotud lood
Viimastel aastatel on küberkaitse muutunud tehnilisest probleemist strateegiliseks ärimureks. Kuna küberohud muutuvad üha keerukamateks, kasvavad ka riskid, mida need põhjustavad. 15. mail toimuv
Crayoni 5. Küberturvalisuse Foorum on oluline sündmus neile, kes soovivad küberkuritegevuse vastu võitlemises samm ees püsida. Foorum toob kokku tuntumad küberkaitseeksperdid ja arvamusliidrid, kes arutlevad ettevõtteid ohustavate väljakutsete teemal ning uurivad lahendusi, mis aitavad kujundada küberkaitse tulevikku.