Indrek Kald • 14 juuni 2018

Eesti kaitsetööstus hakkab relvi tootma

OÜ Toci tutvustab praegu Pariisis relvamessil Eurosatory Eesti kaitsetööstuse firmade ühisboksis oma relvakinnitust.  Foto: EAS

Seni nn tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana silma paistnud Eesti kaitsetööstuse ettevõtetele anti õigus hakata tootma ka sõjarelvi.

Riigikogu võttis eile vastu uuendatud relvaseaduse, mis võimaldab Eesti ettevõtjatel hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid. Seni pole Eesti õigusruum seda võimaldanud või on lubanud suurte piirangutega.

Kaitsetööstuse liidu hinnangul aitab sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise õigus kahekordistada Eesti kaitsetööstuse mahtu. Hinnanguliselt kasvab käibe maht aastaks 2023 umbes 60 miljoni euroni aastas ja luuakse umbes 150 uut töökohta.

Seaduseelnõus prognoositult taotleb esimese aasta jooksul luba viis kuni kuus kodumaist ettevõtet, järgnevatel aastatel üks kuni kaks ettevõtet aastas.

"Tegu on äärmiselt olulise muudatusega, millest võidavad nii Eesti majandus, julgeolek kui ka ettevõtjad," rõhutas kaitseminister Jüri Luik. Tema sõnul on seni just relvastust ja laskemoona suures osas välismaalt hangitud, nüüd aga olukord muutub ning Eesti kaitsetööstusettevõtjate ekspordivõimalusedki suurenevad.

"Relvade ja laskemoona käitlemise õiguse puudumine on pikalt olnud Eesti kaitsetööstuse murekoht, mis takistab kaitsevaldkonna arengut," lausus Luik.

Seadusega võetakse osaliselt üle Euroopa Liidu relvadirektiiv, milles antud tulirelva mõiste on kohandatud Eesti vajadustega.

Uue seaduse seletuskirjas märgitakse, et Eesti kaitsetööstus on tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks nii riikide erinevatele julgeolekujõududele kui ka teistele kaitsetööstusettevõtjatele.

Samas on Eesti sõjalise kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega, et kaitsmiseks vajalike sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks ning sõjarelvade hoolduseks oleks suutlikkus ka Eestis paiknevatel ettevõtjatel.

Seadusemuudatusega kaasnevad ka nõuded ning sanktsioonid. Tegevusluba väljastatakse ainult Eestis tegutsevatele ning registreeritud ettevõtetele ning ettevõtjad, omanikud, juhid, vastutavad isikud ja töötajad peavad läbima taustakontrolli.

1. juulil jõustuva seaduse poolt hääletas 79 riigikogu liiget.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150
Mari Sarapuu
Mari SarapuuKonverentside programmijuhtTel: 667 0251