Autor: Indrek Kald • 28. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Magistriõppe avamine on seotud kasvava vajadusega suure hulga uute, innovaatiliste ja hea ettevalmistusega informaatikaõpetajate järele.

Õppekava "Informaatika õpetaja, kooli infojuht" juhi Mart Laanpere sõnul on kaheaastane uuenenud programm muutunud nii sisu kui ka vormi osas paindlikuks. "Õppetöö on muutunud praktilisemaks ja rühmatöö-projektidel põhinevaks. Näiteks Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudis on sisustatud kaasaegsed õppelaborid virtuaalse ja laiendatud reaalsuse, 3D-modelleerimise, interaktsioonidisaini, robootika ja värkvõrgu õppimiseks," rääkis ta.

"Lisaks õppekorralduse paindlikkusele, põnevate tehnoloogiate kasutamisele ja kaasaegsele õpikeskkonnale peaks informaatikaõpetaja eriala atraktiivsust suurendama igakuine 300 euro suurune stipendium," märkis Laanpere. Ka on igal üliõpilasel võimalik taotleda täiendavat erialastipendiumi.

Sel nädalal erialale kandideerinud Mikk Oadi julgustas õppekava valima mitu tõsiasja. "Lisaks sellele, et õpetaja elukutset väärtustatakse üha enam ja õpetamine ise on muutunud rohkem õpilaskeskseks, said minu jaoks määravaks ka antud erialale loodud väga head tingimused nii Eesti riigi kui ka Tallinna Ülikooli poolt," rääkis ta.

Oad on tegelenud erinevate IT-alaste projektidega ja seetõttu teab, kui oluline on õppe-eesmärkide saavutamiseks luua innovaatiline ja toetav õpikeskkond koos moodsate meetoditega. "Ülikooli õppelaborid ja stipendiumisüsteem seda just võimaldab," sõnas Oad ülikooli pressiteates.

Seni tagasihoidliku juhendamiskogemusega Oadi motiveerib, et kiiresti arenevas IT-valdkonnas peab õpetaja rollis ajaga sammu pidama. "Õpetamine on midagi, milleni olen ise aegamööda jõudnud. Sisemise motivatsioonita ei pruugi see olla paraku võimalik. Kuna ka noortel on suur huvi digiteemade vastu, siis usun, et tulevikus saan õpilastega ainetundides baasteadmiste andmise kõrval arendada ka põnevaid projekte," rääkis Oad tulevikuootustest.

Tallinna Ülikoolis saab informaatikaõpetaja kutsele lisaks ka kooli infojuhi kvalifikatsiooni. Magistriõppekava on korraldatud töötava inimese vajadustest lähtudes – kontakttundide osakaalu on oluliselt vähendatud veebipõhise õppe kasvatamise arvelt, loengud-praktikumid toimuvad üle nädala reedest pühapäevani.

Bakalaureusekraadi omanikud, kes informaatikaõpetaja kutse vastu huvi tunnevad, saavad kandideerida õppekavale 4. juulini.

Matemaatika-informaatikaõpetajaks saab õppida ka Tartu Ülikoolis. Informaatikaõpetajate ettevalmistamisel teevad kaks ülikooli üha tihedamalt koostööd, luues magistrantidele ühiseid kursuseid ja digiõppevara.

TLÜ digitehnoloogiate instituut on loodud 2015, aastal, mil ühinesid informaatika instituut, infoteaduste instituut ning matemaatika-loodusteaduste instituudi matemaatika osakond. Instituudil on õppetööks kasutusel tehnoloogialabor, interaktsioonidisaini labor, digimängude labor ja tarkvaralabor ning teeb tihedad teadusalast koostööd TLÜ haridusuuenduse tippkeskusega.