Autor: Indrek Kald • 23. august 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Isikuandmete kaitse seadus riigikogus

Riigikogu hakkab arutama isikuandmete kaitset ja avalikku teavet.
Foto: Andres Haabu
Riigikogu võttis menetlusse isikuandmete kaitse seaduse eelnõu ja avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu.

Tänavu 25. maist hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv ELi määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. See tingis ka vajaduse praegu kehtiv riigisisene regulatsioon üle vaadata.

Seni on isikuandmete kaitse õiguse küsimusi reguleerinud üldseadusena isikuandmete kaitse seadus (IKS), millega on üle võetud ELi varasem direktiiv, mis aga tunnistati 25. maist kehtetuks.

Kuigi üldmääruse puhul on tegemist ELi otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud liikmesriikidele kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada, kehtestada ja säilitada üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi.

Eesti uus IKS, loob üldised raamid isikuandmete töötlemisele, milles meil on ELi üldmäärusest tulenev diskretsioon ehk kaalutlusõigus. Samuti võetakse uue IKSiga üle ELi direktiiv, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus (õiguskaitseasutuste direktiivi kohta.

Ühtlasi võeti menetlusse avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu. Sellega võetakse riigisisesesse õigusesse üle ELi avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesmärk on muuta inimeste, sealhulgas puudega inimeste jaoks avaliku sektori asutuste veebilehed, e-teenused ja mobiilirakendused paremini tajutavaks, mõistetavaks ja töökindlaks.

Tulevikus peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õiguslik juriidilise isiku ja teabevaldajaks oleva eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku veebilehed ja mobiilirakendused vastama tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel mugavalt veebilehtede sisu tarbida.

Erandina ei rakendata ligipääsetavuse nõudeid meediateenust osutavale teabevaldajale (nt ERR), samuti koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel.

Osad veebisisu liigid, nagu näiteks internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, samuti kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonid, on jäetud direktiivi kohaldamisalast välja.

Lisaks ligipääsetavusele, nõuab seadus edaspidi veebilehel oleva dokumendi avaldamise ja uuendamise kuupäeva märkimist. Samuti hakkavad seni veebilehtedele kehtestatud nõuded kehtima tulevikus ka mobiilirakendustele.

Mõlema valitsuse poolt 22. augustil algatatud seaduseelnõu juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755