Autor: Indrek Kald • 4. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reaalainete õpetajate nappus on ITLi presidendi Ivo Suursoo sõnul üldise tööjõuturu seisu taustal loomulik, kuna reaalainetes tugevaid inimesi värbab meeleldi ka erasektor. "On loogiline, et need töötajad jõuavad nii IKT, finants- kui ka tööstus- ja inseneeria ettevõtetesse, kelle palgatase ületab hetkel õpetaja palka," lisas ta.

Suursoo sõnul hindavad nad kõrgelt kõigi pedagoogide panust ja annavad endale aru, et õpetajate palkade eristamine võib tunduda ebaõiglane. "Kuid tööjõudu tuleb arendada reaalsest turuvajadusest lähtuvalt," märkis ITLi president.

"Õppeaasta algus paneb tulevikule mõtlema ja kindel on see, et ilma reaalainete õpetajatest superstaarideta ei suuda me tuua tuleviku tööjõuturule noori, kes tehnoloogia rakendamisega tõstavad ettevõtetes tootlikust. Ilma tootlikkust tõstmata oleme ostujõu lõksus samal tasemel, kus me viimased kümme aastat oleme olnud – palgad suurenevad, aga ostujõud ELi keskmise suhtes oluliselt mitte," selgitas Suursoo.

Eesti IT-sektor on korduvalt esile toonud muret, et riigis on juba praegu puudu 7000 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega spetsialisti läbi kõigi majandusharude.

"Kõrgema lisandväärtusega majandus ja tulemuslikum ühiskond nõuab tehnoloogia rakendamisvõimekusega põlvkonda igal elualal, mitte üksnes inseneeria ja IKT vallas," ütles Suursoo.

"Tehnoloogia oskused peavad saama iga taseme ja valdkonna hariduse orgaaniliseks osaks ehk tänapäeval ei peaks olema võimalik saada ühegi haridustaseme ega kooli lõputunnistust ilma vastava taseme tehnoloogia baas- ja erialaseid oskusi omandamata. Selleks on vaja, et koolides jaguks häid reaal- ja tehnoloogiaainete õpetajaid," lisas ta

ITLi presidendi sõnul võiks eestlased olla ettevõtlik laulev tehnoloogiarahvas, kes on oma väiksusest üle tänu kõikidel elualadel rakendatavale tehnoloogiale ning targa tööjõu arendamisele ja kaasamisele.

IKT sektori hetkeolukorrast ja tulevikuvisioonist räägib Ivo Suursoo 19. oktoobril toimuval IKT Aastakonverentsil. !

Tutvu konverentsi programmiga ja pane end kohe kirja SIIN