SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul on krüptoraha mull juba lõhkenud ning selle nn teist tulemist pole enam põhjust uskuda.
- SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Foto: Marko Mumm
Ustavaid krüptoraha sõpru on tema sõnul maakera igas paigas, sealhulgas viimaste kuude jooksul mitmele krüptovaldkonna finantstehnoloogia ettevõttele koduks saanud Eestis. Samas viitab reaalsus sellele, et järjekordne mull on juba lõhkenud, kinnitas Koppel.
"Kuidagi teisiti on raske nimetada olukorda, kus hinnalangused on võrreldavad sellega, mis tavaliselt on ajalooliselt tähendanud mingi olulise ajastu lõppu. Need, kes usuvad krüptoraha teise tulekusse, võivad hakata tahtma prognoosima turupõhja punkti," selgitas ta.
Lisaks pakkus Koppel välja kolm põhjust, miks mitte krüptoraha teist tulekut uskuda.
1. Krüptovaluuta põhiline probleem on selles, et ta polegi paraku sisuliselt valuuta ega raha. Otsi palju tahad, aga krüptovaluutat ei saa endiselt kasutada laiaks arveldamiseks, ostlemiseks, sellega hüvede eest maksmiseks. Eestlastele tuntud firmadest saab sellega arveldada vaid airBalticu kodulehel, kuid on see piisav põhjus krüpto soetamiseks? Arveldusühikuna ei toimi "krüptovaluuta" mitte kuidagi, seega ärme lase end nimega segadusse ajada.
2. Akumulatsioonivahendina on "krüptovaluuta" samuti väga küsitav, eriti just viimasel ajal. Uue ajastu "raha" ei evi mingit mõõdukaltki usaldusväärset tausta nagu mõne riigi maksutulu või tugeva ettevõtte kasuminumbrid. Krüptoraha on täna paraku majanduslikku loogikat vaadeldes seest tühi ja baseerub liiga laialivalguvatel eeldustel. See, kui tugevad need eeldused on, näitab viimase aja krüptode hindade kukkumine ning kauplemisaktiivsuse kokku kuivamine.
3. Ka raha olulise funktsioonina käsitletava väärtuse mõõdupuuna on "krüptovaluutad" reaalselt mõtlevate inimeste jaoks liiga volatiilsed. Peale selle, et tegu on tulbipalavikulaadse hüsteeriaga ja hüsteeria objektil sisuliselt puudub reaalne kasulik rakendus, on selle juures veel ebameeldiv maik. Tänases maailmas ei ole võimalik leida häid eetilisi ja viisakaid seletusi sellele, miks kellelgi peaks olema vajalik raha päritolu varjata või sooritada anonüümseid ülekandeid. Väärikust säilitada soovival inimesel on enda selliste "instrumentidega" sidumine paremal juhul problemaatiline.
Selle kõige juures ei tähenda eeltoodu Peeter Koppeli sõnul, et plokiahela tehnoloogia oleks olemuslikult midagi kahtlast või kasutut. "Lihtsalt praegu levinuimad lahendused liidetega "valuuta" ja "raha" ei evi piisavalt omadusi, mis laseks neid rahana defineerida. Seega on tänased levinuimad krüptovaluutad olemuslikult selgelt spekulatiivsed," märkis ta.
Üle 12 aasta panganduses töötanud Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg. Samuti on ta tuntud majandusanalüütiku ja kolumnistina.
Seotud lood
Arvutite ja nende lisaseadmete müügi, hoolduse ja garantiiremondiga tegelev Datagate OÜ läbis hiljuti järjekordse ISO sertifitseerimise, mis on juhatuse liikme ja finantsdirektori Natalia Ivanova sõnul andnud aastate jooksul palju juurde nii ettevõtte igapäevatööle kui ka suhtlusele partnerite, klientide ja töötajatega.