Indrek Kald • 12. oktoober 2018
Jaga lugu:

Riina Sikkut: tuleviku meditsiin on digitaalsem

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut.  Foto: Sergei Krasii

Meditsiini tulevik on vältimatult digitaalne ning kaasatakse ka tehisintellekt, ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut Tallinnas kõrgetasemelisel tervishoiutehnoloogiate konverentsil.

"Usun, et meditsiini tulevik on digitaalne: me ei pea mitte ainult digitaliseerima praegusi protsesse, mitte ainult see pole efektiivsus, vaid me räägime laiemalt: ka näiteks tehisintellekti kasutamisest. Kõik see kokku tagab meile kõrgema kvaliteedi ja ka personaliseerituma meditsiini," ütles ta.

"Kui me räägime digitaliseerimisest meditsiinist, siis ei tähenda see, et patsiendid peavad olema IT-alaselt haritud, vaid seda, et kogu tervishoiuteenus on professionaalsem ja sujuvam. Meditsiini tulevik on niisiis digitaalsem, heldem ja kaasavam," lisas Sikkut.

Tervishoiutehnoloogiate konverentsil "Eesti tervishoiusüsteem: innovatsioon ja strateegia" arutati tervishoiu digitaliseerimise ja kvaliteetsete andmete kasutamise vajalikkuse ning sellega kaasnevate arenguvõimaluste üle.

Haigekassa juhi Rain Laane sõnul on tervishoiusüsteemis oluline digitaliseerida kindlasti need lülid, mis muudavad protsessi sujuvamaks ja kiiremaks. "Näiteks on Eesti kiirabides selline süsteem, et kui kiirabiautodes sisestatakse patsiendi andmed jooksvalt andmebaasi, kui aga patsient jõuab haiglasse, siis prinditakse tema andmed välja ning haiglapersonal sisestab need uuesti. See on jama ja selliste asjadega me tegeleme," selgitas ta.

Ülevaate tervise ja majanduse seostest andis Tartu Ülikooli õppejõud ja tervishoiuökonomist Andres Võrk, kelle sõnul on maailmamajanduse ja tervise seoseid uuritu palju, aga Eesti kohta vähem.

"Saame öelda, et tervishoid omab mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile, Eesti tervishoiusüsteem on suhteliselt tõhus, aga raha kulutamine (investeerimine) tervishoius ei ole olnud efektiivne, sest suremuse vähenemist saavutada ei ole õnnestunud," rääkis Võrk.

Sophie Clozel biotehnoloogiaettevõttest Genentech kinnitas, et tervishoiutehnoloogiates on toimunud tohutu suur hüpe, suurem kui kunagi varem, ning see muudab kogu sektorit, kuna kasutada on paremad tehnoloogiad ja rohkem andmeid.

"Varasema aja jooksul oleme tegelikult teinud väga suuri avastusi väga piiratud andmetega, arendades välja personaliseeritud meditsiini. Nüüd on meil tehnoloogiad, mis võimaldavad nii teaduse arengule kui ka kitsamalt personaliseeritud meditsiinile vaadata täiesti uue pilguga – luua tõeliselt individualiseeritud ravimeetodeid," selgitas Clozel.

Tema sõnul ollakse sel teel aga alles üsna alguses. "Viimase 20 aasta jooksul on toimunud vähiravis tohutu hüpe: varasemast vähi paikmepõhisest ravist (oli see siis kopsu-, rinna- vm vähk), kus raviti peamiselt kemoteraapiaga, on saanud tänaseks juba sihtmärkravi, mis on valitud nii kasvaja asukoha kui biomarkeri alusel," märkis Clozel.

Ettekannetest kui ka paneelist jäi lisaks digitaliseerimise vajadusele kõlama ka mõte, et kui olemasolevaid andmeid/andmebaase ei kasutata, siis ei saa neid pidada andmeteks, veel vähem kvaliteetandmeteks.

Konverentsi korraldasid Ameerika kaubanduskoda Eestis AmCham koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, tarkvaraettevõttega Microsoft, biotehnoloogiaettevõttega Genentech/Roche, advokaadibürooga Cobalt ja biofarmaatsiaettevõtte MSD.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Enimloetud
Aali Lilleorg
Aali LilleorgtoimetajaTel: 505 3172aali@ituudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt