Meie ümber on järjest rohkem andmeid, millest on tehisintellekti ja masinõppe abil võimalik välja võtta üha rohkem ja rohkem, kuid mõistagi on selles kitsaskohad: näiteks andmeteadlaste nappus ja lahendamata küsimused andmetega ümberkäimise kohta.
OECD avaldas
teaduse tehnoloogia ja innovatsiooni väljavaate, milles võetakse kokku järgmise kümne aasta trendid teaduses ja teaduselus.
Noored, kes endale otsivad eriala, võiksid kõrva taha panna teadmise, et järgmise kümne aasta jooksul kasvab tohutult vajadus nende inimeste järele, kes oskavad andmeid analüüsida ja ehitada süsteeme, mis andmeid analüüsiksid. Teisisõnu, andmeteadus on tulevikueriala ning Eestigi on selles valdkonnas üks parimaid kohti õppimiseks ja töötamiseks.
Tehisintellekt (AI - i.k artificial intelligence) ja masinõpe on kaks märksõna, millele OECD raportis pannakse järgmise kümnendi jooksul kõik kaardid.
Juba praegu on tehisintellekt suutnud inimesest tõhusamalt teha andmeanalüüsi, leida mustreid ja seoseid näiteks geenitehnoloogias, astronoomias, bioloogias ja keemias.
Räägime lähemalt! 30. jaanuaril kell 11-13 toimuval veebiseminaril "
Mis on tehisintellekt ja kuidas seda ettevõttes praktiliselt kasutusele võtta?" räägib praktilistest sammudest lähemalt masinõppe evangelist SIFR OÜ tegevjuht ja
Taavi Tammiste. Vt lähemalt ja registreeru
SIIN. Seotud lood
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.