Indrek Kald • 27 jaanuar 2019

Idufirma aitab päästa miljoneid istikuid

Tehnoloogiaettevõte Superhands lahendus võimaldab kaitsta miljoneid RMK istikuid öökülmade eest, teavitades riigimetsa majandamise keskuse töötajaid reaalajas istikute juures olevast õhutemperatuurist.

Istiku juures oleva temperatuuri mõõtja.  Foto: Superhands

Igal aastal kasvatavad RMK töötajad miljoneid istikuid, tagades nii Eesti metsade jätkusuutlikkuse. RMK Tartu taimlas kasvatatakse näiteks ühe aasta jooksul umbes 2,5 miljonit männitaime ja 4 miljonit kuusetaime.

Istikute kasvatamisel on suureks mureks kevadine ja sügisene öökülm, mis võib istikuid kahjustada ja mille ennetuseks pidi seni RMK töötaja jälgima kodus oma kraadiklaasist öist temperatuuri.

Eesti firma Superhands tuli RMK palvel neile appi ja koostöös Elisaga töötas välja monitooringuseadme SuperSpot, mis edastab veebi iga kümne minuti tagant istikute juures oleva õhutemperatuuri, kasutades selleks asjade interneti NB-IoT (narrowband internet of things) tehnoloogiat.

"Temperatuuri on võimalik jälgida veebist ja lisaks saadetakse töötajale automaatselt SMS-teavitus, kui õhutemperatuur peaks istikute juures langema alla kahe soojakraadi," sõnas Superhandsi asutaja Alvar Pällo.

RMK Tartu taimla taimlajuhi Kristiina Pärna sõnul või varakevadine öökülmvõib kahjustada õues talvitunud taimi, mis on ilmade soojenedes ajanud välja värsked võrsed. "Sügisel võib öökülm kahjustada taimi, mis pole jõudnud veel korralikult puituda," lisas ta.

Kuna kohapealset temperatuuri kodust mõõta polnud varem võimalik, lähtusid töötajad koduse termomeetri temperatuurist. Taimlajuht kirjeldas, et varasemalt jälgis iga kastja öökülma ohu korral temperatuuri esialgu kodus oma kraadiklaasist. Kui temperatuur hakkas langema +2 kraadini, tuli kastja taimlasse ja kui siin taimede juures olev kraadiklaas näitas 0 kraadi, pani vihmutid tööle.

Vihmutamisel jäätub vesi taimedel ja tekkinud veekirme kaitseb taimekudesid külmumise eest. Kui päike on kõrgel ja õhk soojeneb, kaitseb jääkirme taimi kiire ülessulamise eest.

"Mõnikord juhtus, et kohapeal oli õhutemperatuur suurem ja ei langenudki kahe kraadini. Selline jälgimine oli ebatäpne ja uus meetod koos Superhandsiga on kindlasti täpsem ning teeb jälgimise mugavamaks, välistades asjatud sõidud ja magamata ööd," kinnitas Pärn.

Elisa ärikliendiüksuse juhi Margus Vaino sõnul on NB-IoT tehnoloogial põhinev lahendus turvaline, piisavalt väikse energiatarbimise ja suure leviga, et edastada ka sügavalt metsast vajaliku infot kiirelt töötajatele ning on igati sobilik erinevatesse anduritesse.

"Tegemist on ideaalse lahendusega demonstreerimaks NB-IoT kasutust ja võimekust igapäevaelus inimeste töö ja elu lihtsustamiseks," kinnitas Vaino.

NB-IoT tehnoloogia võimaldab ühendada võrku kümneid tuhandeid seadmeid ja edastada andmeid madalate signaalitugevuste juures, mis tähendab, et neid saab edukalt kasutada asukohtades nagu näiteks maa-alused keldrid või kanalisatsioonikaevud, kuhu tavaline 3G ja 4G leviala ei ulatu.

Hetkel töötab Superhandsi lahendus akutoitel, kuid olenevalt rakendusest saab SuperSpot töötada ka näiteks päikeseenergial või vooluvõrgul. Tulevikus pole välistatud ka NB-Iot võrgul töötav automaatne kastmine.

"Sellisel juhul ei peaks töötajad öösel end üldse voodist välja ajama. Tehniliselt on selleks juba praegu valmisolek olemas ja vajab lihtsalt liidestamist praeguse monitooringusüsteemiga," sõnas Superhandsi asutaja Alvar Pällo.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150