• 04.02.19, 19:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hanno Hussar: raha ei ole hea ITika jaoks ainuke motivaator

Head teenust saab pakkuda vaid hea meeskonnaga ja selle tagab hea meeskonnavaim. Raha ei ole hea ITika jaoks ainuke motivaator, ütles ühe soovitusena algajale IT-juhile 14. veebruaril seminaril "IT juhtimise praktikakoda" esinev Tallinna Sadama IT-juht Hanno Hussar.
Hanno Hussar: raha ei ole hea ITika jaoks ainuke motivaator
Järgneb intervjuu Hanno Hussariga.
Mis on Tallinna Sadamas käimasolevad IT-projektid?
Tallinna Sadamas on IT mõttes praegu väga huvitavad ajad. IT valdkond nö tungib jõudumööda kõigisse valdkondadesse. Meie jaoks on kõige olulisem muuta operaatorite, reisijate ja kaubakäitlejate toimetamine sadama-alal võimalikult mugavamaks. 2017. aastal alustasime Targa sadama kontseptsiooniga Vanasadama A-terminali osas ja 2018 jätkasime sellega D-terminalis. Sel aastal jätkame sellega Muuga Sadamas ja arendame edasi ka tänast lahendust Vanasadamas. Peamiseks eesmärgiks selle projektiga on parandada sadamaala kasutust ja vähendada reisijatel seal kuluvat aega. Eelmisel aastal alustasime D-terminali rekonstrueerimistöödega, mis samuti näevad ette mitmeid uusi infotehnoloogilisi lahendusi.
Millised projektid on valmis saanud selle ligi kolme aasta jooksul kui Sina ametis oled olnud? Kuidas on läinud?
Juba mainisin Tarka Sadamat, aga siia võib veel lisada ka Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevade opereerimise alustamist mandri ja suursaarte vahel. Pidime nullist üles ehitama kogu piletimüügi, sõidukite ja reisijate suunamise ning laevade laadimise. Ega siin väga valikut ei olnud 01.10.2016 pidime opereerimise üle võtma ja see meil õnnestus. IT taha ei jäänud miskit.
14.02. seminaril „IT juhtimise praktikakoda
Hanno Hussar: „Kuidas IT-juhi väljakutsetega toime tulla ja ettevõtte äriedu kasvatada?”.
Vaata, kes veel esinevad ja pane end kirja SIIN!
Mis on IT-projektide elluviimise juures kõige raskem?
IT-projektide puhul tundub olevat kõige keerukam fookuse hoidmine. Kui projekt on liiga pikk, siis kipub ideid ja uusi lahendusi kogu aeg juurde tulema ja seetõttu kipuvad projektid esialgset eesmärki, ajakava ja eelarvet kõvasti ületama. Seetõttu eelistan mina projektide puhul alati agiilset lähenemist – kiired iteratsioonid, pidev koostöö tellijaga ja pidev uuenduste viimine kliendini.
Kui suur on Sinu IT meeskond?
Minu IT meeskonnas 15 toredat inimest koos minuga ja hetkel ka 3 praktikanti. Tallinna Sadama töösse oleme praktikante pidevalt kaasanud ja nii mõnedki neist on leidnud meie juures hiljem püsiva töökoha. Arvestades, et kogu arenduse tellime väljastpoolt maja, on meie üksus hetkel vägagi optimaalne.
Kuidas Sinust sai IT-juht?
Peale Tartu Ülikooli lõpetamist asusin tööle Hoiupanga Lõuna regiooni IT peaspetsialistiks. Edasi liikusin Tallinnasse Hoiupanga elektroonilise panganduse osakonnajuhiks. Päris IT-juht sai minust 1999. aastal, kui Mati Jostovi kutsel liikusin AS Eesti Põlevkivi IT-juhiks. See oli üks võrdlemisi huvitav aeg, kus pidin tõeliselt vana kooli ettevõttes kõik töötajad IT usku keerama. Hiljem olen töötanud IT-juhina Hansapangas (Swedbankis) ja olnud ka äripoolel teenuse tellijana. 2007 – 2011 olin Swedbanki administratsioonidivisjoni juht, kus olin suurimaks äripoole tellijaks IT-le. Hiljem olin 4 aastat Nortalis juhatuse liikmena paljude uute äride toetajana ja Starmanis vastutasin hoopis müügi- ja teenindusvaldkonna eest. Nüüd olen peaaegu 3 aastat Tallinna Sadamas IT valdkonna eest vastutanud ja julgen öelda, et ajad on sama huvitavad, kui 90date keskel, kui panin üles esimesed sularahaautomaadid, makseterminalid, ehitasime välja esimesi on-line võrke jpm.
Milline on Sinu arvates üks suurimaid muudatusi, mis tehnoloogia meie elus võimaldanud on?
Kommunikatsiooni kiirus ja kättesaadavus. Kui mina ülikoolis käisin, siis vanematega sain suhelda vaid nädalavahetustel, kui koju läksin. Telefone oli minu vanemate 75 korteriga majas vaid kahes korteris, helistamiseks pidi väga tõsine põhjus olema, et naaber vanemaid kutsuma läheks. Maailm on muutunud väga kättesaadavaks ja informatsiooni hulk täiesti hoomamatuks.
Milline uus tehnoloogia või trend Sinu arvates meid lähiajal enim mõjutab? Miks? Kuidas?
Me salvestame ja töötleme tohutus koguses andmeid ja see kasvab eksponentsiaalselt. Kui 2004. aastal ostsime Hansapangale uue kettamassiivi, oli selle mahutavus ca 1 tera ja maksis tohutult. Täna on selline maht igale inimesele kättesaadav. Tavaline väline andmekandja võib olla juba oluliselt suurem. Ma arvangi, et peamine areng toimub andmete töötlemise vallas ja sealt edasi juba näiteks tehisintellekti loomiseni.
Milliseid tööriistu Sina oma töös kasutad?
Telefon on iPhone 8, arvuti Lenovo X1 Carbon, äppe on palju ja iga tegevuse jaoks on ikka oma: muusika kuulamiseks Spotify, liikluses Waze, lastega suhtlemiseks Messenger jne. Töö juures kasutan palju erinevaid Office 365 lahendusi.
Oluline on, et iga äpp või programm oleks kättesaadav igast seadmest, on see arvuti, nutitelefon või mis iganes.
Millega tegeled vabal ajal? Mis on Sinu hobid?
Mul on kaks hobi. Üks on rahvatants ja teine võidusõit, mis on mõneti vastuolulised, aga täiendavad teineteist hästi. Adrenaliini annavad piisavalt mõlemad ja viivad tööasjad hästi peast. Rahvatantsuga alustasin, kui olin 15 ja olen seda teinud siiani. Tänu rahvatantsule leidsin oma abikaasa, kellega oleme elanud koos juba üle 23 aasta. Klassikalise autoralliga olen ma kokku puutunud nii kaua, kui ennast mäletan. Minu vanaisa sõitis tsikliga ringrajal, onu oli autorallis 12 aastat omaaegses Nõukogude Liidu koondises. Mingi aeg proovisin ise kätt, aga lõpuks maandusin ikka kaardilugeja toolis ja seda olen nautinud siiani. Viimased aastad rohkem küll kohtuniku rollis 0-autos. 2017. aasta Saaremaa rallil oli päris põnev startida kohe Ott Tänaku ees, kui edumaaks oli vaid mõni minut.
Mis raamatut viimati lugesid?
Lõpetasin just Stephen Hawking’i „Lühikesed vastused suurtele küsimustele“. K…di hästi kirjutatud ja väga mõnus lugemine.
Millist muusikat kuulad? Lemmikartistid?
Kui aus olla, siis kuulan kõike. Kunagi oli minu jaoks ainuke kuulatav punt Queen. Täna on aga meeletult head muusikat peale tulnud ja kõike on mõnus kuulata, olgu see Ed Sheeran, One Republic, Katie Melua või Taukar.
Millised on Sinu kolm soovitust algajale IT-juhile?
IT tundub ainult Sinu jaoks lihtne, paljudele on see sama keeruline kui hiina keel. Püüa asju lihtsustada.
Kui Sa ei tööta just IT-firmas, siis tea, et raha ei tule tänu IT-le. Raha toob äri ja IT on vaid toetav üksus. Tee endale selgeks, kuidas äri käib.
Head teenust saad pakkuda vaid hea meeskonnaga ja selle tagab hea meeskonnavaim. Raha ei ole hea ITika jaoks ainuke motivaator. Mängi meeskonnamängu ja lase kõigil särada.
Millisele küsimusele tahaksid vastata ja vasta siis palun ka sellele.
Siia võiks kirjutada hulk küsimusi a la: Mis on elu mõte?, Kas jumal on olemas?, Milline on meie tulevik näiteks 200 aasta pärast? jne. Paljud neist on vastatud Stephen Hawking’i raamatus (vt eespool küsimust). Soovitan kõigil lugeda.
Hanno Hussar esineb 14. veebruaril toimuval seminaril „IT juhtimise praktikakoda” ettekandega „Kuidas IT-juhi väljakutsetega toime tulla ja ettevõtte äriedu kasvatada?”. Tule kuulama ja kaasa rääkima! Vaata, kes veel esinevad ja pane end kirja SIIN!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele