Indrek Kald • 8 märts 2019
Jaga lugu:

5 miljonit Eesti meditsiini IT-arenduseks

Euroopa Liit annab Eestile nelja aasta jooksul viis miljonit eurot, et siin loodaks IT-lahendused geeniinfo integreerimiseks igapäevameditsiini.

Geeni- ja terviseandmeid säilitatakse kodeerituna ehk isikustamata kujul, teadusuuringuisse lähevad geenidoonorite anonüümsed andmed.  Foto: geenidoonor.ee

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitas Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse andmise tingimused, millega eraldatakse Tervise Arengu Instituudile viis miljonit eurot personaalmeditsiini arendamiseks. Toetusega on kavas töötada IT-lahendused välja nelja aasta jooksul.

"Enam kui 150 000 inimest on liitunud geenivaramuga, et anda oma panus teadusesse ja meditsiini, kuid see on vaid osa suuremast sammust ennetava personaalmeditsiini suunas. Et geeniinfo jõuaks praktilisel ja mugaval moel teadlaste, arstide ja inimeste endi kasutusse, töötame edasi selle nimel, et geeniinfo saaks osaks tervisesüsteemist ja seeläbi meie igapäevameditsiinist," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Kavandatavate arendustega astubki Eesti tema sõnul selles ainulaadses projektis järgmisesse etappi. "Seni kogusime geeniinfot teaduse jaoks, nüüd teeme kogutud andmed järk-järgult praktikas kasutatavaks," lisas Sikkut.

Arenduste käigus on kavas esmalt luua lahendus, mis võimaldab arstil ravimi väljakirjutamisel saada info konkreetse ravimi ja patsiendi geeniinfo koosmõjude kohta, et määrata geeniinfost tulenevalt inimesele sobivamaid ravimeid.

Lisaks on plaanis piloteerida geeniinfo abil haigestumuse riskiskooride määramist mõnede krooniliste ja enamlevinud haiguste puhul, nagu teise tüübi diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused ja mõned pahaloomulised kasvajad, et aidata arstil teha paremaid raviotsuseid ja nõustada patsienti terviseprobleemide ennetamisel.

Samuti on kavas rakenduste edukaks juurutamiseks koolitada tervishoiutöötajaid. Esimesed arendused saavad valmis 2022. aastaks.

Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul on sellel aastal võimalus geeniproov anda veel vähemalt 50 000 inimesel, seda lisaks neile 100 000-le, kes mullu geenivaramuga liitusid.

"Ei ole mõeldav, et kõik saaksid eraldi personaalse konsultatsiooni – see võtaks kümneid aastaid töötunde. Seepärast tuleb töötada välja IT-lahendus ja tööprotsess, mis integreerib geeniinfo tervishoiusüsteemi loomulikuks osaks," selgitas Veimer.

IT-lahendus peab tema sõnul olema selline, mis aitab arstil pakkuda patsiendile kõige sobivamaid ravimeid, patsienti paremini ravida või anda talle soovitusi, kuidas haigusi ennetada. "Väga põhjalikult tuleb läbi mõelda ka isikuandmete töötlemine ja konfidentsiaalsus, mille aluseks on inimese enda nõusolek tema andmete kasutamiseks tervishoius. Need arendused ei toimu üleöö, seega palume olla kannatlikud," märkis Veimer.

Lisaks toetab Eesti riik geeniproovide kogumise jätkumist sel aastal kahe miljoni euroga.

Kogu projekti juhib Tervise Arengu Instituut, mille ülesanne on töötada välja etapiti teadustulemuste tulemuslik rakendamine igapäevameditsiinis. Projektis osalevad ka sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool, haigekassa ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskus.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112indrek.kald@gmail.com
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150ana.madismae@aripaev.ee