Aali Lilleorg • 24 märts 2019
Jaga lugu:

Tammist: ka kuue kuuga on võimalik teha olulisi asju

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist rääkis intervjuus ITuudistele sel nädalal väljakuulutatud Globaalse Digiühiskonna Fondi loomise tagamaadest ja plaanidest ning ka enda ministriametit kokkuvõtvatest mõtetest.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.  Foto: Andras Kralla

Sel nädalal sõlmisid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus leppe, et asutada Globaalne Digiühiskonna Fond, mille abil soovitakse eksportida Eesti digiühiskonna lahendusi ja luua uusi ärivõimalusi meie IKT-ettevõtjatele. Ituudised.ee uuris fondi loomise tagamaid ja tulevikuplaane ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrilt Rene Tammistilt.

Kust selline algatus tuli? Mis selle tõukeks oli?

See oli minu kohtumine tuntud majandusteadlase Jeffrey Sachsiga veebruaris Dubais. Mõttevahetuse käigus jõudsime sellise ideeni ja jagasime seda ka vabariigi presidendiga, meie CIO Siim Sikkutiga, ettevõtjatega ja mõnede välisriikide esindajatega.

Kas tõesti alles veebruaris?

Jah, aga see on väga hea ajastusega idee, sest see sobib meie tänasesse olukorda väga hästi – nende ambitsioonidega, mida riik ja ettevõtjad selles valdkonnas näevad ja ka meie tegevusega täna rahvusvahelisel tasandil. Pean silmas siin kampaaniat ÜRO julgeolekunõukogu liikme staatuse saavutamiseks ja samuti ka meile olulist kutset G20 raames tulla tutvustama oma digiühiskonna ülesehitamise kogemusi.

Mis see kutse täpsemalt on?

Mõlemad realiseeruvad juunis. ÜRO julgeolekunõukogu kampaania on lõpusirgel, aga sellise kindla ja konkreetse agenda lauale panemine, mis selgelt on seotud ka ÜRO eesmärkidega kestlikuks arenguks, aitab selgitada, et miks Eesti peaks olema ÜRO julgeolekunõukogu liige, millist kasu me pakume teistele riikidele, millist kogemust me tahame jagada. G20 raames meid oodatakse juunis esinema Jaapanisse ja seal on diskussioon Eesti e-riigi kogemustest, mida teised võiksid ka kasutada. See oleks hea koht, kus panna see ettepanek lauale.

Kes see on, kes läheb seda esitlust juunis tegema?

See peab olema meie riigi kõrge esindaja, kas president, peaminister või vastutav minister. Kindlasti on meie president väga hea esineja ja väga hästi valdab seda teemat, on väga hea Eesti saadik digiteemades. Ma arvan, et president oleks väga väärikas esineja sellel foorumil. See idee ka sobitub väga hästi ka sellesse aega, kus me täna oleme ja ka tulevikuuplaanidega. Seetõttu ma arvan ka, et sellega tuleb kiiresti edasi liikuda ja sellest ka need sammud selle fondi finantseerimiseks.

Milline oli valmisolek, et oli põhjust sellise teatega välja tulla?

Esimene otsus, mille me tegime oli luua EASi alla e-Eesti esitluskeskuse stuktuuri projektimeeskond, mis alustaks selle fondi käivitamisega, töötaks välja vastava tegevuskava, äriplaani ja alustaks ka sellega, et saaksime kokku sellele fondile esindusliku nõukoja.

Kas see nõukoda on ikka rahvusvaheline?

Jaa, see peaks olema rahvusvaheline, kuhu omal soovil kuuluks ka Jeffrey Sachs. Kindlasti on hea kui me leiaksime hea esindusliku tasakaalu erinevate regioonide vahel, et oleks võimalikult laiapõhjaliselt võimalik seda fondi edendada. Kindlasti on oluline, et ettevõtluse ja akadeemia esindajad selle fondi nõukogus kaasa lööksid. Eesti juhtrühma loomine on ka üks tegevustest, mis tuleks käivitada, et siin tempoga edasi liikuda. Kindlasti on küsimus ka selles, et kuidas fondi administratiivne võimekus läbib esmase rahastuse ja kuidas esimesed projektid tekivad.

Eestipoolne valmisoleks on panustada 350 000 eurot. Kas on ka teada, kes on valmis veel panustama?

Hetkel veel ei ole ja ma arvan, et hea tahte märgina peaks panustama ka Eesti riik sisuliste projektide algatamisse. Meil on seatud sihiks 5 miljonit eurot, et algatada 3-5 koostööprojekti. Kindlasti tutvustab riik seda fondi ja võimalust sellesse fond ka vahendeid paigutada ÜRO julgeolukonõukogu kampaania raames ja ka G20 kohtumisel. Loodetavasti on see algatus sedavõrd inspireeriv, et teised riigid tulevad sellega kaasa. Projektimeesekond peab ka kohe alustama sellega, et leida sellesse fondi kaaspanustajaid.

Kas on juba ka teisi riike, kes on sellesse fondi valmis panustama?

Konkreetseid lubadusi ei ole ja selles osas töö alles seisab ees, aga potentsiaasleid huvilisi võiks olla. Ma toon ka näiteks ÜRO egiidi all tegutsevaid teisi fonde, näiteks tervise valdkonnaga seotud, kus on on valdava osa paigutanud riigid, umbes 95% on riikide rahastus ja käive aastas on 2,5-3 miljardit dollarit. Selle fondi käivitajaks oli ka Jeffrey Sachs.

Mis on EASi rolli osas täpsemalt kokku leptitud?

EASil rolli konkreetselt fondi edendamise osas ei ole. Selle struktuuri paigutamine algselt e-Eesti esitluskeskusesse on seotud sellega, et see keskus nagunii täna tegeleb meie e-riigi kogemuste tutvustamisega nii Eestis kui ka väjaspool ja omab head koostöövõrgustikku riigiasutuste ja ettevõtete vahel. Teiselt poolt vastutab EAS ekspordivõimalute parandamise eest ja selle eest, et meie ettevõtetel läheks hästi eksporditurgudel. Ühel hetkel see fond muutub iseseisvaks, aga algselt saab tuge EASi struktuuridest.

Kui Jeffrey Sachs selle mõtte välja käis või Eesti poolt oli valmisolek, siis millistest projektidest või algatustest jutt käis, mida me saame selle raames ette kujutada?

Mina ja mitmed teised selle valdkonna eestkõnelejad kohtume igapäevaselt erinevate delegatsioonidega, erinevatest riikidest ja regioonidest, kes on tulnud Eestisse selleks, et meie kogemustest e-riigi arendamisel osa saada ja me räägime neile selle jutu, et mis on olnud olulised aspektid ja ka sellest, et lisaks tehnilistele aspektidele eeldab see ka seadusandluse muutmist, institutsionaalset võimekust ja ka institutsioonide muutmist ning parima tulemuse saavutamiseks on vaja ka poliitilist tahet neid muutusi ellu viia ja ka reformide omaks võtmist kohapeal. See peab sobituma kohapealse kultuuriga ja tavadega.

Juba täna eksisteerivad doonororganisatsioonid, nagu Maailmapank või rahvusvahelised arengupangad sedalaadi projekte finantseeerivad, mis aga ei paku nad terviklikku lahendust, mis oleks orienteeritud sellele, et see tulemus võiks olla parim, vaid suunatakse konkreetsete tehniliste lahenduste suunas, aga need ei saa olla eraldiseisvad teistest aspektidest – seadusloomest ja institutsionaalsest arengust. Oluline on, et see fond hakkaks parimat terviklikku nõu andma, koondaks vastavat ekspertiisi ja oleks suunatud sellele, et teistel riikidel oleks võimalik teha ka oluline arenguhüpe. Eriti just vähemarenenud riikides, et kestliku arengu eesmärke saavutada just digilahendusi kasutades ja nii, et see sobituks nende konteksti ja neist oleks kasu.

Meie ettevõtete poolt pakutakse tuge ka institusionaalse võimekuse tõstmiseks ja ka seadusandluse muutmiseks. Tänaste doonororganisatsioonide probleem on see, et menetlused võtavad hästi kaua aega, need on bürokraatlikud ja ei ole suunatud parimatele lahendustele.

Mis on tööprotsessi mõttes valmis mõeldud?

Saan öelda, et oleme võtnud sihiks, et viie aastaga ehitada sellest fondist ükssarvik ehk siis miljard dollarit eurot on siht ja 40-50 riiki võiks selle aja jooksul saada sellest fondist abi.

Mitu riiki on valmis panustama?

Seda on hetkel raske öelda. Alustame läbirääkimisi ja niipea kui need uudised tulevad, siis on põhjust nendest ka täpsemalt rääkida. G20 kontekstis on loota tulemusi juba lähikuudel.

Mida see tähendab Eesti ettevõtete jaoks?

Net Groupi juht Priit Kongo kinnitas teisipäeval toimunud pressiüritusel ja olen saanud ka tagasisidena paljudelt Eesti IT-ettevõtjatelt, et nad hindavad seda algatust väga vajalikuks. See kinnistab kindlasti Eesti kuvandit edumeelse e-riigina ja võimestab meie ettevõtjaid kasvama, ambitsiooni suurendama ja on oluline arenguhüpe, et saaksime oma kogemusi laiemalt pakkuda. Priit Kongo sõnul võiks Eesti ettevõtetel ka olla huvi sellesse fondi panustada.

Kindlasti avab see meie ettevõtetele uusi võimalusi. Me ei saa selle fondi raames öelda, et ainult Eesti ettevõtted saavad sealt lepinguid. Tahame, et parimad lahendused võidaksid ja fondi koonduks parim teadmine. Eestil on e-riigi vallas üks parimaid teadmisi ja lahendused on tehnilises-, seadusandlikus- ja institusionaalses mõttes head ja see loob meie ettevõtetele väga häid võimalusi. Ma arvan, et üks põhjus, miks Eesti sobib sellist initsiatiivi eest vedama, on see, et me oleme väiksed, me ei ole ideoloogiliselt seotud suurte soovidega maailmanägemust kehtestada ja meil ei ole suuri rahvusvahelisi kommertsettevõtteid, mis omakorda sooviksid oma tehnilisi lahendusi kehtestada.

Seetõttu on ka suhtlus meiega paljude riikide poolt väga avatud ja ma usun, et maailmas ei ole teist sellist kohta, kuhu oleks koondunud sellisel hulgal infot olukorra kohta, millises positsioonis täna erinevad riigid oma digiriigi arengus on. Meil on väga palju häid kontakte, väga palju head informatsiooni ja meiega soovitakse koostööd teha.

Tekib küsimus, et miks mingi riik või ettevõte peaks tahtma sellesse fondi panustada, kui on näha või saab eeldada, et kasu sellest saavad Eesti ettevõtted?

Maailma riigid panustavad väga palju arenguabisse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. Digipööre on üks viis kuidas neid eesmärke saavutada. Kui meil on olemas läbipaistev plaan kuidas seda teha, me ei seo seda ühegi ideoloogilise või kommertseelistusega, vaid oleme avatud parimate lahenduste pakkumiseks, siis ma usun, et valmisoleks fondi investeerida on täiesti olemas. Mina olen postiivne ja Jeffrey Sachs, kes on üles ehitanud fondi, mis suunab oluliselt rohkem vahendeid kui meie üldse sihiks seame, arvab ka, et aeg sellise fondi loomiseks on küps ja Eesti kogemust tuleks rohkem kasutada ka selleks, et sellist rahvusvahelist koostööd teha.

Kui aga juhtub nii, et üks suur firma panustab sellesse fondi ootustega, et see toob tagasi tööd ja kasumit?

Fondi reeglistik ja põhikiri peavad sellisteks puhkudeks andma selge vastuse, et päris nii see ei käi. Siht on ikka see, et me pakume parimaid lahendusi ja nõu sihtriikidele. Loomulikult sellise fondi loomine akumuleerib head ekspertiisi, tekivad head kontaktid ja ka see on väga suur väärtus selles fondis doonorina osalemiseks.

Mis saab selle fondi nimeks?

Esialgne töönimi on Globaalne Digiühiskonna Fond.

Edasi räägime sellest, et suure tõenäosusega hakkab teil ministrina ametisoleku aeg otsa saama. Mis saab edasi?

Eks saame näha. Poliitiline olukord on täna üsna huvitav, aga kindlasti selleks, et uus valitsus saaks ametisse astuda, siis eelmine valitsus lõpetab tegevuse. Seega puht formaalselt juba minu ametiaeg saab lähiajal läbi.

Kuidas hindate otsust ministriks hakata ja kuidas on läinud?

Otsus minu seisukohalt on olnud positiivne. Ma olen tõdenud seda, et ka lühikese ajaga, kuue kuuga, on võimalik teha olulisi asju. See on olnud minu jaoks väga hea kogemus. Digivaldkonnas sai lauale tõstetud mitu uut algatust, alates eelnevalt räägitud fondi loomisest, siis näiteks riigi kui platvormi arendamine, mille oluliseks osaks on avaandmed. Loodud on avaandmete portaal, millega on kaasa tulnud mitmeid ministeeriumid ja asutused, mis on oma andmed sinna üles pannud, vaadanud otsa andmete kvaliteedile, mis on väga oluline tegevus, et me saaks tehisintellekti arenguga edasi minna. Oluline prioriteet on olnud ka tehisintellekti valdkonna arendamine ja selles valdkonnas on toimunud kiire areng. Natuke aega tagasi oli paar-kolm tehisintellektil põhinevat e-riigi teenust ja nüüd on neid juba kümmekond ja kümned on täna veel arenduses.

Ka programmid ja otsused, mis puudutavad näiteks kübervaldkonna teadus-arendustegevuse rahastuse suurendamist. Koostöö startup kogukonnaga on päris hästi käima läinud ja tehtud on olulised otsused sellel alal. Viimane oli näiteks uue investeerimisfondi tegemine selleks, et teadmismahukat ettevõtlust arendada. Mandaat on veel alles väljatöötamisel ja fondijuhi konkurss alles käivitamisel, aga leping on sõlmitud, et selles valdkonnas edasi liikuda.

On olunud väga töine aeg ja on olnud väga huvitav aeg ning ma loodan, et ma olen olnud heaks partneriks meie ettevõtjatele. See oli üks mu suuri eesmärke, et luua hea partnerlus, hea töine õhkkond ja ühiselt eesmärkide nimel tegutseda.

Kas jääb midagi ka kripeldama, et mida oleks tahtnud veel ära teha?

Mitmed asjad on ikka pooleli, kasvõi see loodav fond. Heameelega näeks selle lanseerimist. Ma arvan, et selle fondi mõte on väga õiges kohas. Teine on teadmismahuka investeerimisfondi edasine areng. Mitu mõtet sai välja käidud seoses tööjõukriisi leevendamisega IT-sektoris, kus ma tahaks ka näha selget edasiliikumist. Innovatsioonivallas on palju diskussioone tekitanud meetmete kavandamine, mis toetaks ettevõtete liikumist teadmistemahuka majanduse suunas. Millise kuju võtab rakendusuuringute pool keskuse pool? Kuidas toetada liikumist uuringute faasist reaalse kommertsialiseerimise suunas, millised on grandid ja meetmed, kuidas suurendada teadlaste ja ettevõtjate vahelist koostööd.

Väga suurt potentsiaali näen Horisont2020 ja tuleviku Horisont teadusprogrammis, kus meie ettevõtted ja ülikoolid väga vähe veel osalevad ja väga kitsastes programmides, võimalused on oluliselt suuremad. Tööstusettevõtetega on käivitunud väga hea koostöö, eriti seoses digitaliseerimisega, mis on meie tööstusele väga suur väljakutse. Eelmisel aastal sai lanseeritud digiauditite ja tootearenduse meede ning neile peaks järgnema eeskuju meede, et demonstreerida kuidas üleminek digitaalsetele lahendustele ja automatiseerimisele peaks ühes kaasaegses tööstusettevõttes käima.

Mõtteid on tõesti palju ja ehitussektoris võiks samamoodi edasi pika nimekirjaga jätkata.

Kui võtta sellest pikast nimekirjast välja IT tööjõukriisi teema, siis mis selles vallas edasi võiks toimuda?

Kindlasti on oluline, et tänased meetmed jätkuksid. IKT arenguprogrammist finantseeritavad meetmed, mis toetavad värbamistoetust, näitks Work in Estonia programmi raames erinevad teavitustegevused, et tutvustada Eestit atraktiivse kohana, kus IT-spetsialistidel on huvitav töötada. Talentide meelitamise programmid ning värbamistoetused on olulised ja koostöö ülikoolidega on väga oluline. Siin samamoodi, IKT arenguprogrammist on finantseeritud õppejõudude palkamist, et laiendada teadmiste baasi ja õppejõudude ringi, kelle toel koolitustegevus käib ja kindlasti on potentsiaali veelgi enam võimestada meie ülikoole koolitustellimust täitma, et ühelt poolt pakkuda tuge kvalifitseeritud akadeemilise personali arendamiseks.

Teisalt on ka ülikoolidel täiendavat kapatsiteeti, et IT-sektorile lisaks häid talente koolitada. See potenstiaal on veel kasutamata. Põnev programmi on ka Vali IT. Need teemad on olulised. Ma pakkusin mõtetna ka välja, et riik võiks jõulisemana taha tulla. Siht 500 IT-töötajat täiend- ja ümberõppe raames – seda võiks me kümnekordistada. Siin tuleks mõelda ka seda, et kuidas teha meie ettevõtjatega koostööd, et sealt ka panustada, et õppejõudude poolt oleks selles täiend- ja ümberõppe protsessis rohkem. See on väga akuutne probleem ja sellega peaks süvendatult veel rohkem tegelema. Teoksil asju on täna palju, aga tugevamat eestvedamist oleks riigi poolt ka vaja.

Probleemid on olnud juba mõnda aega ja lihtsalt võluvitsa ei ole, aga nendega on vaja tegeleda.

Üks probleem on seotud ka näitks sellega, et korteriomanikud ei taha rentida välja välismaalastele.

Mis saab edasi kui ministrikabineti uks tuleb enda järel kinni panna?

Mul on oma ettevõte, mille arendamisega saan tegelda, aga on ka erinevaid mõtteid ja eks paistab siis, kui see aeg käes on ja mis saab otsustatud, et millega täpsemalt edasi liikuda. Hetkel võtan samm sammu haaval ja olen valmis infot jagama siis kui see hetk käes on.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112indrek.kald@gmail.com
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150ana.madismae@aripaev.ee