Autor: Indrek Kald • 25. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nimelt soovis Portugalist pärit Mitchell Loureiro oma Eestis asutatud firmaga saada kokkulepitud tasu "krüptomaailma Bloombergi" ehk Santimenti ICO turunduse korraldamise eest. Vastaspooleks oli Santimenti asutaja, tarkvaraarendajast finantsentusiast Maksim Balaševitš.

Pooli esindanud Eesti advokaadibüroode Trinity ja Lextal ühise pressiteate kohaselt jõuti Santimenti ICOt puudutavas kohtuasjas osalisi rahuldava kompromissini.

Kohtuasja algust on kirjeldatud Äripäeva mullusuvises põhjalikus artiklis. Selle kohaselt otsustas Loureiro 2017. aasta alguses kaasa lüüa uues krüptoprojektis nimega Santiment. Projekti asutaja Maksim Balaševitši ning tema ümber koondunud tuumikmeeskonna idee oli suurejooneline: luua krüptomaailma Bloomberg, teenus, kust saab kätte kogu vajaliku teabe virtuaalrahamaailmas toimuva kohta – nii finantsandmed kui ka väärtuslikku infot turuosaliste meeleolu ja arvamuste kohta.

Mitchell Loureiro on krüptomaailmas tuntud tegija, kes tegeleb peamiselt turundusega, ent ka muu äriarendusega. Ta on kaasa löönud hulga ICOde juures. Näiteks on tal ette näidata kogemus tehisintelligentsi lahendusi pakkuvast SingularityNETist, makseid vahendavast firmast Bytebal ning krüpto-sotsiaalvõrgustikus Steemit.

Balaševitši projektis jäi Loureiro vastutusvaldkonnaks turundus, müntide pakkumise äriline külg ning müügi korraldamine ja üldine äriarendus. Tiimiga liitus ta veidi enne seda, kui esialgu Singapuris registreeritud ettevõte pidi korraldama nn eelmüügi ehk enne suurt ICOt turule viima väikese hulga münte, et tekitada huvi ning luua esialgne investorite baas.

Töövõtulepingu sõlmis Singapuri firma Loureirole kuuluva Eestisse registreeritud äriühinguga Zurvanic Futures. Turundaja nõudmisel kirjutati lühikesse lepingusse ka sisse, et kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti õiguse järgi Eesti kohtutes.

Leping pani paika Loureiro tööülesanded ning ka tasu. Turundaja teenistus sõltus sellest, kui edukaks kujuneb Santimenti ICO. Eraldi tasumäär oli ette nähtud näiteks juhuks, kui kaasata suudetakse pool soovitud summast. Kui täis võetakse aga kogu soovitud summa, nägi leping ette, et Loureirole antakse 3,7% kõikidest SAN-müntidest. Tasu maksmine pidigi käima krüptomüntides.

Kohtulahingut peeti aga selle üle, missugused on Loureiro suhted Šveitsis loodud uue firmaga. Nimelt otsustas projektitiim enne päris-ICO toimumist, et mõistilikum on siiski projektiga Euroopasse kolida: enamik meeskonna liikmeid oli ise Euroopast pärit ning seadused tuttavamad. Asukohaks valitigi Šveits, kus asutati uus firma, mis korraldas ka SAN-müntide avaliku esmapakkumise. Tokenid pandi müüki krüptoraha Ethereumi eest, nii et üks Ethereum oli väärt 1000 SAN-münti.

Projekt oli edukas. Kokku pakuti eelmüügis SAN-münte 12 000 etheri väärtuses, ühes põhi-ICOga taheti kokku saada 45 000 etheri eest rahastust. Ülempiir saavutati tunamullu 5. juulil. Krüptorahaportaali Coindesk andmetel maksis üks ether sel päeval pisut rohkem kui 256 USA dollarit. See tähendab, et selle hetke kursiga arvutatuna oli kaasatud müntide väärtus umbes 11,5 miljonit dollarit.

Projekti edu oli igal juhul märkimisväärne: Marketwatchi andmeil kukkusid 2017. aasta ICOdest pea pooled täielikult läbi ehk ei saanud vajalikku rahastust või vajusid kiirelt kokku. Lisaks ebaõnnestus osaliselt veel 13% kõikidest projektidest.

Sellel taustal on kõik enda eesmärgid täitev ICO küllaltki harv nähtus. Loureiro ise on kindel, et Santimenti edu tõi suuresti just tema töö. "Õnnestumise taga olid strateegiad, strateegilised suhted ning äriline lähenemine, mille ma välja töötasin ning ellu viisin," ütles turundaja, kelle sõnul oli müügiprotsess äärmiselt keerukas.

Kui saabus aeg Loureirole edukustasuna makstud SAN-mündid välja maksta, tekkisid aga probleemid. Loureiro sõnul ütles Balaševitš talle, et esialgne leping pole aus, sest kaasatud rahasumma on väga suur ning vahepeal on olukord muutunud. Nii tehti turundajale kompromissettepanek, et välja makstakse 30% algselt kokku lepitust. Loureiro polnud nõus. Seejärel hakkas Balaševitš Loureiro sõnul väitma, et leping on üleüldse sisuliselt kehtetu, kuna firma koliti Singapurist Šveitsi ümber. Siis asuski Loureiro hagi ette valmistama.

"See on lihtsalt finantsvaidlus ettevõtte ning konsultandi vahel," kommenteeris mullu suvel Santimenti looja Maksim Balaševitš.

Hageja esindajate, Lextali advokaatide Olavi-Jüri Luige, Katrin Orava ja Kadi Saluste sõnul tegi vaidluse omapäraseks maksevahend ja küsimus, kuidas oleks teoreetiliselt selline kohtuotsus täidetav. Kuna tokenid on täielikult elektroonilised ning asuvad virtuaalses rahakotis, mis on krüpteeritud ning kaitstud paroolidega, siis mida teha, kui teine pool ütleb, et unustas parooli ära, või lihtsalt ei lase kohtutäiturit tokenitele ligi, näitlikustasid advokaadid vaidlust.

Kostja esindajad, Triniti advokaadid Katri Tomson, Karmen Turk ja Maarja Pild argumenteerisid selle üle, kas ja kuidas üldse on võimalik nõuda rahas tasumist, kui nõue on esemeline. Sõltuvalt konkreetsest tokenist, võib olla tegemist kas maksevahendi, väärtpaberi või hoopis žetooni või kinkekaardi laadse krüptovaraga. "Enamgi veel, kas ja millised on nõuded, kui lepitakse kokku koostöös, milles riske ja kasusid jagatakse ning tokeni turuväärtus kõigub igapäevaselt," küsisid nad.

Nii kostja kui hageja esindajad lisasid, et kuigi neil on heameel, et pooled saavutasid õigusrahu, on kahju, et ei saadud teedrajavat kohtulahendit küsimustes, kas ja kuidas saab vaidluse korral nõuda teiselt poolelt krüptovara üleandmist, kas viivitamise eest saab nõuda viivist (kui tegemist ei ole rahaga) ja millised on kohtutäituri tööriistad krüptovara vaidluses tehtud kohtuotsuse sundtäitmisel.