Välismaalane saab Eesti IKT-firmades 66% suuremat tasu

Eesti IKT-firmades teenivad elamisloaga siin töötavad välismaalased 66% suuremat töötasu kui on vastava sektori keskmine palk. Vahe on üle 1300 euro.

Eesti elamisloaga võõramaalased teenivad siinseis IKT-firmades keskmiselt 3275 eurot kuus.  Foto: Pixabay

Kaubandus-tööstuskoja avaldatud uuringu järgi oli mullu info ja side valdkonnas tegutsevais ettevõtteis keskmine palk 1964 eurot. Samas lühiajalise töötamise alusel siin ametis olevad inimesed teenivad keskmiselt 2155 eurot ning Eesti elamisloaga võõramaalased koguni 3275 eurot.

Üheski muus sektoris pole elamisloaga töötajail nii kõrget keskmist palka. Infole ja sidele järgnevad finants- ja kindlustussektor 2741eurose ning haridus 2206eurose brutopalgaga.

Kui info ja side valdkonnas teenisid elamisloaga välismaalased üle 1300 euro oma eestlastest kolleegidest enam, siis tervishoius üle 1000 euro, hariduses üle 900 euro ning hulgi- ja jaekaubanduses üle 600 euro rohkem kui sektoris keskmiselt.

Kaubanduskoja tellitud ning statistikaameti koostatud esmakordne analüüs lükkab ümber müüdi, et Eestisse tulevad vaid odavat ja lihtsat tööd tegevad välismaalased. Uuringust selgub, et elamisloa alusel töötavate välismaalaste töötasu ületas 2018. aastal Eesti keskmist rohkem kui kolmandiku võrra. Ka lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased teenivad keskmisest kõrgemat tasu, näiteks ehituses ligi 20% sektori keskmisest rohkem.

Eelmisel aastal töötas Eestis elamisloa alusel ca 5700 välismaalast, kelle keskmine töötasu oli 1654 eurot. Võrdluseks oli riigi keskmine palk samal ajal üle 400 euro võrra sellest väiksem.

Politsei- ja piirivalveameti andmeil registreeriti mullu veidi vähem kui 20 000 lühiajalist töötamist. Statistikaametil õnnestus üles leida ca 13 000 registreeringut, mille puhul jäid ka tööjõumaksud Eestisse.

Ülejäänud juhtude puhul võib eeldada, et välismaalased tulid Eestisse tööle mõnest teisest liikmesriigist (nt Poolast) ning ka nende maksutulu jäi teise riiki. Võib esineda ka juhtumeid, kus inimene registreeritakse lühiajaliselt tööle, kuid ta ei asugi siia tööle või ta töötab nö mustalt. Kõige rohkem lühiajalisi töötajaid registreeriti eelmisel aastal ehituses ja töötlevas tööstuses.

Kaubanduskoja teatel pole riigil ilmselt teada, kui suur on elamisloaga Eestis töötavate või lühiajaliselt siin töötavate välismaalaste keskmine töötasu ning seda ka sektorite lõikes. Kaubanduskoda esitas vastava päringu nii siseministeeriumile kui ka politsei- ja piirivalveametile, kuid pärast mitut kuud ootamist pole riik veel vastanud.

"Ei ole ka silma jäänud, et riik oleks sellist infot avalikkusega jaganud või välistööjõuga seotud poliitikate tegemisel kasutanud. Terviklik ülevaade välistöötajatele makstavast töötasust on aga vajalik taustamaterjal, et välistööjõu regulatsioonidega seoses teha mõistlikke ja kaalutletud otsuseid, mitte lähtuda emotsioonidest ja sisetundest," teatas kaubandus-tööstuskoda.

Välistöötajate palgastatistika näitab, et elamisloaga Eestis töötavate välismaalaste palgatase on oluliselt kõrgem kui Eesti keskmine palk või vastava sektori keskmine palk. Seetõttu oleks kaubanduskoja kinnitusel igati mõistlik, kui riik hakkaks senisest rohkem eelistama elamisloaga töötamist.

"Täna oleme aga jõudnud olukorda, kus sisserände piirarv täitub juba enne aasta algust ning tööandjatel on väga keeruline võtta välismaalane tööle elamisloa alusel ning selle asemel eelistatakse lühiajalist töötamist, mille puhul võivad riigil jääda saamata tööjõumaksud," seisab kaubandus-tööstuskoja teates.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Äripäeva reklaamiosakond
Äripäeva reklaamiosakondTel: 6670 105
Mari Sarapuu
Mari SarapuuIT konverentside programmijuhtTel: 5372 1821