Autor: Indrek Kald • 7. mai 2019

Märgist kutsuvad taotlema Targa Töö Ühing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE. Targa Töö Ühingu juhi Ave Laasi sõnul on aja- ja kohapaindlikkuse võimaldamine tänases tööjõuturu olukorras juba pea möödapääsmatu.

"Ühel hetkel oled juhina lihtsalt fakti ees, et töötajad ei taha ettevõttesse tööle tulla, kuna nende ootused tööajast ja -kohast on teistsugused," sõnas ta. Laas lisas, et tegelikult tajutakse seda juba päris hästi, et kaugtöö võimaluse pakkumine võib konkurentsis püsimiseks olla suur eelis.

"Nagu selgus ka hiljutisest Arenguseire Keskuse tuleviku töö projekti raames valminud uuringust "Future of Work and Flexible Working in Estonia", siis paindliku töö kasv on Eestis alates 2005. aastast olnud kiirem kui teistes ELi riikides," märkis ta.

Laas loodab, et ka märgisekonkurss julgustab ettevõtteid kaugtööd proovima. "Meil on juba 81 märgise omanikku, kes siin head eeskuju näitavad," kinnitas ta.

Kandideerimiseks peab täitma ankeedi, kus tuleb analüüsida erinevate nurkade kaudu oma ettevõtte kaugtöö kogemust.

Kaugtöö Tegija 2019 partner ja žüriiliige Elisa Eesti personalijuht Kaija Teemägi selgitas, et juba teist aastat järjest saab nomineerida ka juhi, kes on silma paistnud paindlikke tööviise ettevõttesse toomisega või neid arendamise ja soodustamisega.

Teemägi lisas, et kaugtöö võimaldamine on eelkõige juhtimiskultuuri küsimus. "Kaugtöö saab edukalt toimida vaid siis, kui organisatsiooni juht mõistab selle tööviisi eeliseid ja võimalusi ning usaldab töötajaid ka siis, kui töö toimub distantsilt." rääkis ta.

Tänases tööturu olukorras peaks nutikad tööviisid olema Teemägi sõnul iga organisatsiooni loomulik osa. "Tegelikult on kaugtöö ainult üks võimalus, kuidas oma tööd efektiivsemalt teha. Laiemalt võiks läbi mõelda ka selle, kuidas igal pool oma tööd mõtestatumalt teha," märkis ta.

"Aina populaarsemad on näiteks tegevuspõhised kontorid, kus vastavalt tööülesandele saavad inimesed valida süvenemiseks vaiksema ruumi, avatud tiimitöö alal ajurünnakuid teha või helikindlas nn telefoniboksis teisi segamata kliendiga kõneleda," selgitas Teemägi tarkade tööviiside võimalusi. Ta lisas, et järgmiste aastate peamine väljakutse ongi, kuidas paindlikku töökorraldust veelgi süsteemsemalt rakendada.

Kaugtöö Tegija märgisele saab kandideerida 6.-29. maini. Selle aasta märgise saajad kuulutatakse välja 13. juunil. Osalema on oodatud need, kes oma ettevõttes kaugtööd rakendavad.

Teist aastat järjest on konkursil ka erikategooria, kus saab nimeliselt esitada ettevõtte juhte, kes on silma paistnud organisatsioonis paindlike tööviiside juurutamisega. Selles kategoorias on oodatud osalema ka juba eelmistel aastatel märgise saanud ettevõtted. Osalejate vahel loositakse välja auhindu.

Kaugtöö Tegija on digitaalne märgis, mida ettevõte saab kasutada tööandja- ja organisatsiooni mainekommunikatsioonis. Eelmisel aastal sai märgise 31 ettevõtet. Kokku on Eestis märgise omanikke 81. Parima kaugtööd edendava juhi tiitel läks eelmisel aastal keskkonnaameti juhile Andres Onemarile.

Märgise saajate nimekiri on üleval smartwork.ee lehel. Ettevõtte õigust märgist eksponeerida ja kasutada saab kontrollida samuti smartwork.ee lehel. Märgis antakse välja kolmeks aastaks. Pärast seda on ettevõttel märgist uuesti võimalik taotleda.

Targa Töö Ühing koondab paindliku töökorralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii tööandjatele kui ka regionaalsetele töökeskustele. Ühingu missiooniks on edendada targalt töötamist, sh kaugtöötamist Eestis, et võimaldada inimestel töötada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja tööturu paindlikkust.

Personalijuhtimise ühingu PARE eesmärgiks on toetada ja edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides. Ühingul on üle 400 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide võrgustik Eestis.