Autor: Indrek Kald • 7. mai 2019

Kredexi struktuuriüksuse Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul tuleb lisaks praegu juba tegutsevate ja tegevust alustavate iduettevõtete arengu kiirendamisele tegeleda ka järelkasvu ja ettevõtlikku elulaadi juurutamisega.

"Mul on hea meel, et Ida-Virumaal plaanitavate tegevuste fookuses on just lapsed ja noored ning toetatakse algatusi, mis tegelevad ka startup-mõttelaadi kasvatamisega. Just nemad on meie tulevased edukad iduettevõtjad. Usun, et pilootprogrammi abil saavad julguse rohkemad särasilmsed aktiivsed noored, kes hakkavad ka ise kohalikku kogukonda panustama," lisas ta.

Täna toimub Narva Vaba Laval ka startup-kogukonna kohtumine, mille eesmärk on kaardistada koostöökohad ning luua ühtne Ida-Viru koostöövõrgustik startup-ökosüsteemi arendamiseks. Kohtumisel osalevad Ida-Viru ettevõtluskeskus, integratsiooni sihtasutus, Narva kunstiresidentuur, Startup Wiseguys, samuti ülikoolide esindajad ja kohalikud iduettevõtjad.

Riigi regionaalarengu strateegia raames elluviidava Ida-Virumaa programmi osaks olevat iduettevõtete ökosüsteemi loomist ja arendamist Ida-Virumaal toetab rahandusministeerium partnerluses KredExi ja Startup Estoniaga.

Järgmise kolme aasta jooksul panustatakse iduettevõtlussektori tugeva partnervõrgustiku loomisesse, start-up mõttelaadi ja ettevõtlikkuse kasvatamisse ning uute iduettevõtete tekkimisse Ida-Virumaal 577 000 euroga.

Alates aprilli lõpust on Startup Estonia esindatud ka Narvas, Vaba Lava ruumides, kus alustas tööd Ida-Viru tegevussuuna projektijuht Elina Dubova, kelle ülesandeks on kindlustada kõigi tugiprogrammide edukas elluviimine.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on uusettevõtluse fookusesse seadmine kindlasti positiivse mõjuga. "Iduettevõtluse toetamine Ida-Virumaal loob atraktiivseid võimalusi noortele, panustab ettevõtlusaktiivsuse tõusu ja targa majanduse arengusse. Ida-Virumaa suurematel linnapiirkondadel on potentsiaali koondada piisaval hulgal iduettevõtluse valdkonnast huvitatuid ning tekitada seeläbi vajalik sünergia," ütles ta.

"Seni on Ida-Virumaa olnud selles valdkonnas võrreldes Eesti suuremate linnapiirkondade, Tallinna, Tartu ja Pärnuga mitmetel põhjustel kõrvalejäänu rollis," lisas riigihalduse minister Aab.

Tema sõnul on iduettevõtete maailm üks enam rahvusvahelisemaid ja multikultuursemaid valdkondi, mistõttu on huvitatutel võrdsed võimalused olenemata keelelisest või kultuurilisest taustast. "Usutavasti aitab see samm tuua piirkonnale positiivset tähelepanu ning anda pikemas perspektiivis ka olulise panuse meie majandusse," lisas Aab.

Regionaalarengu strateegia elluviimiseks eraldab riik perioodil 2014-20 toetusteks ligi 324 miljonit eurot. Ida-Virumaa programmi elluviimiseks on sealhulgas kavandatud 23,6 miljonit.