Autor: Indrek Kald • 22. mai 2019

Valiku langetamisel mängivad olulist rolli motivatsioon tulevase töö väärtuslikkuse osas ehk hinnatakse hea palgaga töökohta IT-valdkonnas, kus saab ennast arendada ja teostada. Samuti toodi välja külastusi tehnoloogiaettevõtetesse juba põhikoolis, inspireerivaid eeskujusid ning loovaid õpetajaid.

Uuringust selgus ka, et õpilase sügavama tehnoloogiahuvi korral jäävad gümnaasiumis õpetatavad IT-ained liiga pealiskaudseks ja seetõttu õpitakse iseseisvalt või huviringides juurde. Koolide IT-õpetajad on enamasti iseõppijad (76%) ning nad tunnevad suurt puudust eelkõige gümnaasiumiastme IT õppematerjalidest.

Karjäärivaliku teema võiks koolides kerkida varem

Uuringu tellija, TransferWise´i arendusjuhi Alvar Lumbergi sõnul kinnitas uuring, et tehnoloogiaettevõtted saavad innustada noori IT-karjääri valima. "Karjäärivalikutest räägitakse enamasti keskkoolis, kuid see võib olla juba liiga hilja. 7-8. klassi õpilased hindasid eriti kõrgelt ettevõtete külastusi, kus nad on saanud inspiratsiooni ja vahetu ettekujutuse tehnoloogiaettevõtetest. Peame näitama juba põhikooliõpilastele, et IT ei ole vaid programmeerimine või arvutite remont," selgitas ta.

Karjäärivalikute tegemisel mängivad suur rolli ka eeskujud. Lumbergi sõnul jõutakse infotehnoloogia juurde sel teel. "Noored tõid välja nii oma pereliikmeid kui ka globaalseid eeskujusid nagu Elon Musk ja Steve Jobs," lisas Lumberg.

Uuringu kohaselt saab suurem huvi IT-valdkonna vastu tihti alguse noorena saadud positiivsest kogemusest. Eraldi mainiti robootikaringe ja loovaid arvutimänge nagu näiteks Minecraft, mis on noorte huvi infotehnoloogia vastu tõstnud.

ITd õpetatakse eri klassides ja mahus

Uuring käsitles ka IT-d ja laiemalt STEM (loodus- ja täppisteadused) oskuste õpetamist Eesti koolides, kasutatavaid õppematerjale ning seotust teiste õppeainetega.

Tartu ülikooli uuringujuhi Külli Kori sõnul oli küsitletud koolides üldiselt head võimalused IT õpetamiseks, kuid koolides õpetati ainet erinevates klassides ja erinevas mahus. Näiteks lisaks arvutitele sai neis koolides kasutada ka 3D-printereid, virtuaalreaalsuse prille, interaktiivset põranda projektorit, erinevaid robootika vahendeid jmt.

Kori sõnul toodi heade näidetena välja matemaatika tunni lõimimist programmeerimise ja robootikaga; tüdrukutele eraldi programmeerimisringi loomist, mis motiveeriks neid tegelema valdkonnaga, kus domineerivad poisid. Lisaks informaatika lõimimist ainetundidesse juba alates 1. klassist.

"Gümnaasiumiastmes informaatikatunni puhul toodi hea kogemusena välja õpetaja ja õpilase suhte hoidmine kolleeg-kolleeg tasandil, kus õppimine on koostöine. Tihti on gümnaasiumiastmes informaatika suuna valinud noorte seas neid, kes on iseseisvalt valdkonda õppinud ja teavad mõnest teemast rohkem kui õpetaja," selgitas Kori.

Suurim mure on õppematerjalide puudus

Uuring kinnitas, et kõige suurem kitsakoht on gümnaasiumiastme IT õpetamise õppematerjalide puudus. Samuti tõid õpetajad välja, et põhikoolis ei motiveerita õpilasi valima gümnaasiumis infotehnoloogia suunda. Selle suuna valivad vaid need, keda huvitas infotehnoloogia juba varem.

Kori sõnul võrreldi ka poiste ja tüdrukute huvi erinevate IT-kursuste vastu. "Üldiselt oli poiste huvi kõrgem ning nemad õpiksid pigem programmeerimist, 3D-modelleerimist või tarkvaraarendust. Siiski oli üks kursus, mis huvitas tüdrukuid rohkem kui poisse - veebidisain. See valdkond on enam seotud kunstiga ning võib seetõttu tüdrukutele enam huvi pakkuda," lisas ta.

Alvar Lumbergi sõnul kinnitas uuring, et tehnoloogiavaldkonna ettevõtted ja huviringid ning ka koolid saaksid teha tihedamat koostööd, et noortes IT-huvi sütitada. "Näiteks TransferWise toetab juba teist aastat MTÜ Eesti 2.0 Hüppelaua suvekooli korraldamist kõigile tehnoloogiahuvilistele noortele üle Eesti," lisas Lumberg.

Tartu ülikool viis TransferWise´i tellimusel läbi uuringu Eesti 9. ja 12 klasside noorte seas. Selle eesmärk oli luua ülevaade, mida tehakse Eesti koolides, et motiveerida õpilasi ITd õppima ning läbi teadliku valiku enda tulevikku ITga siduma.

Küsimustikuga koguti andmeid 740 õpilaselt 9. ja 12. klassist ning 27-lt IT-õpetajat, koolijuhilt või haridustehnoloogilt. Lisaks külastati kuute kooli, kus vaadeldi õppekeskkonda ja viidi läbi intervjuud 17 lõpuklassi õpilase ning 8 IT-õpetajaga.

TransferWise on võtnud oma südameasjaks edendada Eesti haridussüsteemi. Ettevõte paneb õla alla Eesti koolinoorte STEM-oskuste arendamisele juba varases koolieas ning julgustab noori valima tehnoloogiaalast karjääri. Esimese sammuna viidigi koos Tartu ülikooliga läbi uuring olukorra kaardistamiseks Eesti koolides, mille põhjal luuakse edasine tegevuskava.