Eestlased teavad GDPRist euroliidu keskmisest vähem

22. mail avaldatud ja Euroopa Komisjoni tellimusel läbiviidud uuring toob välja, et riigiti on Euroopa inimeste andmekaitsealane teadlikkus väga erinev. Kõige rohkem teavad inimesed üldmäärusest Rootsis, kus 90% on sellest teadlikud või kuulnud. Kõige vähem on informeeritud prantslased, kus teadlikkus on vaid 44%.

Kui analüüsida andmekaitsealast teadlikkust Eesti organisatsioonide tasandil, siis suurematel organisatsioonidel - seda nii avalik- kui eraõiguslikus sektoris - on teadmised mõnevõrra paremad. Kuid see ei tähenda, et need on alati rakendatud praktikasse, teatas andmekaitse inspektsioon.

Inspektsiooni õigusdirektori Raavo Palu sõnul on probleeme näiteks andmetöötluse läbipaistvuse nõuete täitmisel. Üks olulisem nõue on andmekaitsetingimused. Inspektsioon on mitmetes menetlustes märganud puudujääke andmekaitsetingimuste selguse, arusaadavuse ja ka kättesaadavaks tegemisel.

Kui inimene ei saa aru või ei saa kätte andmekaitsetingimusi, pole andmetöötleja tegevus tema jaoks läbipaistev. Läbipaistmatus isikuandmete töötlemisel on aga üks enam privaatsusriske kaasatoov rikkumine, teatas andmekaitse inspektsioon.

Euroopa andmekaitsenõukogu aasta kokkuvõttega saab tutvuda SIIN.