Iga 10. on kaotanud raha veebi- või telefonipettustes

Panga rahaasjade teabekeskuse küsitlusest ilmnes, et pettustes kaotatud rahasummad ulatuvad mõnekümnest eurost kuni 6000 euroni.

"Kuigi üle poolte uuringus osalenutest hindavad oma käitumist elektroonsetes kanalites ettevaatlikuks, peab siiski vaid iga neljas oma teadmisi andmete digitaalsest turvalisusest heaks. Alla poole vastanutest arvab, et on rakendanud piisavalt ettevaatusabinõusid isikliku info kaitseks," selgitas teabekeskuse juht Kati Voomets.

Internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega on isiklikult kokku puutunud 31% uuringus osalenuist ning 24% küsitletuist tunneb kedagi, kes on petuskeemidega kokku puutunud või ohvriks langenud.

Nende inimeste hulgast, kes on interneti või telefonipettustega kokku puutunud, on kõige rohkem kogemusi e-kirjadega, mis teavitavad suurest loteriivõidust. Selliseid e-kirju on saanud 62% petuskeemidega kokku puutunutest. Veidi üle poole ehk 53% inimestest on saanud e-kirju või telefonikõnesid tulusa investeerimisvõimaluse pakkumisega. Pooled ehk 50% on saanud suurte rahasummade pärimisest teavitavaid e-kirju.

Pangaparoole, krediitkaardi andmeid või muud isiklikku infot telefoni, e-kirja või sõnumi teel on üritatud välja petta 16%-lt küsitletutest. Probleeme veebipoest ostetud kaubaga, näiteks ostetud kaup ei jõudnud kohale või ei vastanud lubatule, on esinenud 15%-l inimestest. Ligi kümnendik ehk 11% inimestest on saanud e-kirju, kus ettevõtte juhi nimelt oli palutud teha raha ülekannet või tasuda arve.

Petuskeemide tõttu on raha kaotanud ligi kümnendik vastanutest ning kaotatud summad ulatuvad 6000 euroni. Enamasti jäävad petuskeemides kaotatud rahasummad alla 600 euro.

"Uuringust tuli välja, et petuskeemides raha kaotamise peamisteks põhjusteks on olnud kiirustamine ja ohumärkide tähelepanuta jätmine, soov teha soodne ost, usaldus pakkuja vastu ning raha teenimise soov," märkis Kati Voomets.

Ligi kolmandik petuskeemides raha kaotanuist pole kedagi sellest teavitanud. Vaid 4% petuskeemide ohvritest on informeerinud politseid ja 3% panka. Kõige rohkem ehk 62% ohvritest on teavitanud toimunud petuskeemidest vaid lähedasi ja sõpru.

"Selleks, et oleks suurem tõenäosus välja petetud raha tagasi saada, tuleb olenevalt pettusest kiiresti teavitada politseid ja oma panka. Samuti aitab pettustest teavitamine nende levikut tõkestada," selgitas Voomets.

"Liiga ahvatlevatena tunduvate pakkumiste puhul, mis saabuvad tundmatutelt isikutelt või organisatsioonidelt, olgu see loteriivõit, ootamatu pärand, lisaraha teenimise võimalus või ülisoodsa hinnaga toode, tuleks kindlasti pakkuja tausta kontrollida ning info puudumisel pakkumisest loobuda," kinnitas teabekeskuse juht.

Uuringu Eesti elanike kogemustest internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega viis läbi Norstat tänavu mais, veebiküsitluses osales 1201 elanikku vanuses üle 18 aasta.